Heljo Pikhof: inimeste massilise Eestist lahkumisega ei tohi leppida

SDE aseesimehe ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi sõnul vaatab suurest väljarändest vastu võimulolijate vildakas poliitika ja tegevusetus.

“Kas alaliselt või ajutiselt Eestimaa hüljanute arv olnuks märksa väiksem, kui kõige raskematel masuaastatel olnuks riik rohkem näoga oma inimeste poole,” ütles Pikhof.

Ta möönis, et inimesed on erinevad, nende eneseteostuse soovid on erinevad, kuid siiski ei tohi tema sõnul astuda samme selleks, et kedagi Eestis kinni hoida.

“On täiesti loomulik, et mujal käiakse õppimas ja tööl, et saada teistlaadseid kogemusi ja näha maailma laiemalt,” arutles Pikhof. “Kui võõrsil olnud inimesed kodumaal tagasi on, siis aitab see ka siinseid arusaamu ja elukorraldust paremaks muuta.”

Ühtpidi on jõukamatesse riikidesse parema teenistuse järele minek üleilmne trend, aga inimeste nii massilise Eestist lahkumisega ei tohi kuidagi leppida.

Valdavalt minnakse välismaale tööle

Pikhofi sõnul on vale arvata, et ainsaks tõukejõuks on vaid soov teenida suuremat palka. “Kindlasti on oma mõju ka kogu elukeskkonnal,” sõnas ta. “Paljud võõrsile läinud kaasmaalased on tõstnud esile teistes ühiskondades valitsevaid põhiväärtusi ja üksteisesse lugupidavat suhtumist.”

Pikhofi sõnul on selge, et kui inimesed kogevad sõbralikku töökeskkonda ja tööandjate positiivset suhtumist, kindlaid sotsiaaltagatisi, turvalist elukeskkonda, ei kiirusta nad Eestisse naasma. “Pahatihti otsustaksegi välismaale jääda, mis tähendab tervete peredega ärakolimist,” tõdes ta.

Tema sõnul puudub paljudel “pagejatel” kindlus, et nad suudavad oma lapsed üles kasvatada ja neile hea hariduse tagada. “Kui võrrelda Eesti ja Soome lastetoetusi, siis on nende valik mõistetav,” sõnas Pikhof.

“Euroopa Komisjon märkis oma hiljutises aruandes, et euroliidus oli vaid kolm riiki, kus leibkondade tulu kahanes aastatel 2009-2011 enam kui Eestis. Põhjamaades, Saksamaal, Poolas ja Prantsusmaal oli samas olukord vastupidine,” märkis riigikogu liige. “Nende riikide sotsiaaltagatised ja paindlikumad tööturud võimaldasid suurendada üldist sissetulekut ka kriisi ajal.”

Eesti kuulub tema sõnul jätkuvalt nende riikide hulka, kus vaesusriskis inimeste ja iseäranis laste osakaal on murettekitav ning kus on üks euroliidu väiksemaid miinimumpalku. Valusaks probleemiks on ka noorte seas valitsev töötus, lisas Pikhof.

Pikhof pakkus, et nii nende probleemide lahendamiseks kui migratsiooniprotsesside peatamiseks on vaja muuta senist poliitilist kurssi ja keskenduda Eesti elu parandamisele. “Et Eestist ei põgenetaks on vaja mõtestatud regionaalpoliitikat ja tõhusat ning hoolivat sotsiaalpoliitikat,” sõnas ta.

Eesti Päevaleht kirjutas nädala alguses, et kui tuhandelt eestimaalaselt küsiti, kas nad on viimase poole aasta jooksul mõelnud kodumaalt lahkuda, siis neist 37 protsenti vastas jaatavalt.

Enamik põhjendas oma lahkumisplaani tööga ning sugugi mitte kõik neist pole verinoored. Arvestades, et kõik lahkumist kaalujad tegudeni ei jõuagi, võib Eestist lahkuda umbes 108 000 inimest.
www.DELFI.ee