Heljo Pikhof ja Helmen Kütt: võlg eakate ees ootab tasumist

Riigikogus läbis täna esimese lugemise sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis on suunatud sellele, et ükski abivajaja ei jääks rahapuudusel hooldekodu ukse taha.

Eelnõu muudab hooldekodu koha seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks, jättes hinnavahe riigi ja omavalitsuste kanda. Valitsuse ülesandeks on täpse rahastusmudeli väljatöötamine.

„Jää on hakanud sulama. Kui veel eelmisel nädalal plaanis koalitsioon meie eelnõu maha hääletada, siis lõpuks jäi peale sotsiaalkomisjonis sündinud otsus jätkata arutelu sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste üle. Loodetavasti jagub ka valitsuses tahet lahendada üha teravamaks muutuv probleem. Pääs hooldekodusse ei tohi sõltuda inimese ja ta perekonna rahakoti paksusest,“ ütles eelnõu kaitsnud Heljo Pikhof.

Eestis elab Pikhofi sõnul kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad korraldama oma lähedaste pikaajalist hooldust. „Nad on sedavõrd rakkes, et on loobunud palgatööst. Kuna ühiskond vananeb, siis kasvab ka hooldust vajavate inimeste arv. Sotsiaalministeeriumi andmetel maksid inimesed 2018. aastal hooldekoduteenuse eest 53 miljonit eurot – see summa koosnes eakate enda pensionist ning laste ja lastelaste makstud tasudest. Riik koos kohalike omavalitsustega kulutas samal ajal hooldekoduteenuse peale 14 miljonit eurot,“ tõdes Pikhof.

„Pereliikmetel tuleb ülekohtuselt suur koorem nii hooldamisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel ära võtta,“ lisas ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul on eelnõu kandev mõte võimaldada inimkeskne ja väärikas hoolekanne kõigile seda vajavatele inimestele. „Õige teenus õigel ajal ja õiges kohas on selleks, et elu oleks elusam ja inimväärsem. Uskuge, meie eelnõu ei suru inimesi hooldekodudesse, otse vastupidi. Oma kodu on inimesele üldjuhul kõige parem koht. Selleks, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus hakkama saada ja veedaksid seal oma vanaduspõlve, on vaja suurendada avaliku sektori rahastust,“ lausus Kütt.

Ta meenutas, et sotsiaaldemokraadid on toonud kahel korral riigikogu ette eelnõu, mis taotles pikaajalise hoolduskoormuse lahendamist, nõudes valitsuselt terviklikku plaani. Kahjuks langesid need eelnõud menetlusest välja.

„Täna on lootust, et uus valitsus võtab ette pikemad sammud ja tegevused ning ei jää vaid kõnelema sellest, et vaja on leida lahendused. Laste heaks on meil tehtud palju, meil on lastetoetused ja me oleme üks Euroopa rikkamaid hüvitise pakkujaid, mis puudutab vanemahüvitist, aga oma eakatele oleme me võlgu,“ lausus Kütt.