Eelnõuga on soovitud kiirkorras menetleda nii sisulisi küsimusi, mis on vajalikud eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks, kui tahetud kasutada tagatoadiplomaatiat, tuues tagaukse kaudu sisse sätteid, mis eriolukorra lahendamisega kuidagi seotud ei ole.
Kiirkorras kokku klopsitud kobareelnõu on nii normitehniliselt kui ka õigusloomeliselt probleemne, probleemne oli ka eelnõu menetlemine õiguskomisjonis. Neid muudatusi, mis pole kiireloomulised ja mille mõju ulatub ka väljapoole eriolukorda, pole õige selle paketiga siduda. Kiirustades jäävad paljud seadusemuudatustest puudutatud isikud arutelust kõrvale, mis omakorda toob kaasa ebasoovitavaid tagajärgi.
Õiguskomisjoni kuuluvad koalitsiooni saadikud ei võtnud tõsiselt maaelukomisjoni, tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja, talupidajate keskliidu pädevaid arvamusi, kes välistööjõu kohta andsid selge seisukoha. Välistööjõule piirangute rakendamise osas oli oma arvamuses kriitiline ka õiguskantsler. Tõsiselt ei võetud sotsiaalkomisjoni arvamust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise kohta ega ka kultuurikomisjoni arvamust, mis puudutas PGS-i. Komisjoni enamus sõitis üle advokatuuri, õiguskantsleri, pangaliidu, inimõiguste keskuse, pagulasabi, lastekaitse liidu ja paljude teiste arvamustest.
Samuti pole eelnõu piisav ka selles osas, mida meie inimesed ja ettevõtjad täna tegelikult eriolukorras ootavad. Kui nüüd rääkida välismaalaste seaduse abstraktsest tõlgendamisest siseministeeriumi poolt, siis lõpeb põllumeestel töö mitte hooaja lõpus, vaid suvaliselt kindlaksmääratud kuupäeval – 31. juulil. Loomulikult tuleb oma inimesi rakendada põllumajanduses nii palju kui võimalik, aga see kõik ei käi sõrmenipsuga. Selge see, et sel aastal me pelgalt siseriikliku ressursiga toime ei tule.
Teiseks – abipolitseinikest. Ühest küljest saavad abipolitseinikud õiguse inimeste suhtes suuremat sundi ja jõudu kasutada, teiselt poolt vähendatakse nende väljaõppekohustust. Kui tavaolukorras peab teise astme õiguse saamisele eelnema sada tundi praktikat koos politseiametnikuga, siis eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal nähakse ette seda nõuet kergendada.
Kui abipolitseinik läheb täitma oma teenistusülesandeid, eeskätt neid, kus tuleb veel potentsiaalselt piirata isikute põhiõigusi või vabadusi – kontrollida dokumente, tuvastada isikusamasus, rakendada viibimiskeeldu, sõiduki peatamist –, siis sellisel juhul tuleb lähtuda ikkagi põhimõttest, et inimene peab olema ette valmistatud, teadmaks, mis on tema õigused ja volitused. See on oluline, et kaitsta tavakodanikku kui ka seda sama konkreetset abipolitseinikku, et ta teadmatusest ei ületaks volitusi ega paneks sellest tulenevalt toime ise õigusrikkumist.
Kolmandaks, soov peatada eriolukorra ajal pankrotiavalduse esitamise kohustus, mis kahjustab nii võlausaldajate kui ka heausksete ettevõtjate huve, kes võivad sõlmida teadmatusest kokkulepped ettevõtetega, kes on sisuliselt maksejõuetud.
Neljandaks – nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine. Tööandjal tekib võimalus eriolukorras mitte nõuda tervisetõendit töötajalt, kes soovib tööle asuda lasteasutusse, hooldekodusse, toitlustusettevõttesse või muusse sarnasesse asutusse. Tõendi asemel saab piirduda töötaja kinnitusega, et ta on terve.
Viiendaks, ohvriabi seaduse täiendamine sättega, mis võimaldab eriolukorras naiste tugikeskuse teenust osutada ka isikul, kes ei ole läbinud naistevastase vägivalla teemal täienduskoolitust. Naiste varjupaikade esindajad ei pea õigeks naistevastase vägivalla teenuse osutamisel kehtivaid reegleid leevendada. Näiteks teadmised, turvalisus, konfidentsiaalsus, oskus ohvrit mõista ja mitte enda läbielatud kogemusi peale suruda on esmased eeldused, et ohvrit aidata.
Advokatuur tõi välja, et muudatus kriminaalmenetluse seadustikus ei ole kooskõlas kaitseõiguse tagamise ja ausa kohtumenetluse põhimõttega. Ei saa pidada põhjendatuks, et kaitsja peab eriolukorra tingimustes loobuma võimalusest kaitsealusega istungi käigus nõu pidada ja suhelda. Ka eriolukorra ajal peab kaitseõigus olema tagatud. Eelnõu järgi jääks üldmenetlused videosilda, kui menetleja seda soovib, ning seda ka pärast eriolukorda. Vähemalt isikuliste tõendite uurimise ajal peavad kahtlustatav ja kaitsja olema ühes ruumis ning seda ka eriolukorra tingimustes, kuivõrd vastasel juhul ei ole kaitseõigus nõuetekohaselt tagatud.
Heameelt võib tunda, et eelnõust jäi välja regulatsioon, mis oleks võimaldanud hädaolukorra seaduses sätestatud eriolukorra meetme kohaldamise ning muude eriolukorra lahendamiseks vajalike toimingute tegemisel töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, edastada neid või anda andmekogu andmetele uusi juurdepääse. Loa andmisel oleksime vähendanud inimeste usaldust riigi vastu ja loonud viljaka pinnase kuritarvitamiseks.
Kiirkorras kokku klopsitud kobareelnõu oli ja on nii normitehniliselt, õigusloomeliselt kui ka sisult probleemne ning need probleemid pole menetlemise käigus kadunud, vaid vajaksid põhjalikku süvenemist ja parlamentaarset arutelu.