Koos algava aastaga stardib Eesti aastakümne kõige kaalukam reform: tulumaksureform niisugune kahtlemata ongi. 2018. aastal rakenduvad maksumuudatused toovad kasu palgasaajate valdavale osale, aga nad ei jäta puudutamata pensionäregi.
Kuna nii reformi kui pensionide maksustamise teemal on olnud üksjagu segadust ja meediamüra, on igati põhjust asjad just eakamate inimeste vaatepunktist täpsemalt lahti seletada. Seda enam, et riigikogu kiitis detsembri keskel heaks seadusemuudatused, mis lihtsustavad pensionäridele asjaajamist ja pakuvad senisest soodsama lahenduse töötavatele pensionäridele.
Nüüd siis puust ja punaselt, mida maksureform pensionidega teeb. Esmalt on kõik 500 eurost väiksemad pensionid 2018. aastal maksuvabad. Kuna tulumaksuvaba miinimum kerkib 500 euroni kuus ja 6000 euroni aastas, kaob jaanuarist pensionäride täiendav maksusoodustus.
Teisisõnu, kui inimese pension jääb alla 500 euro, ta ei tööta ega ole saanud muud maksustatavat tulu, saab ta oma pensioni täies ulatuses kätte. Kui arvestada, et tänavu on maksuvabad kuni 416eurosed pensionid, võidavad kõik, kes saavad pensioni 416–500 eurot.
Et vältida inimeste koormamist, seadustas parlament korra, mille järgi ei pea suurem osa pensionäridest enam esitama sotsiaalkindlustusametile avaldust maksuvaba tulu arvestamise kohta. Avaldus loetakse automaatselt esitatuks kõigil neil riikliku pensioni saajatel, kel 2017. aastal puudus muu sissetulek. See säte laieneb hooldekodudes elavatele pensionäridelegi, keda Eestis on ligemale 8500.
Töötavate pensionäride huvides parandati samuti seadust. Kui varem said nad oma maksuvaba tulu avalduse esitada ainult ühte kohta, siis nüüd on neil õigus esitada kaks avaldust: ühe sotsiaalkindlustusametile ja teise tööandjale ehk jagades oma 500eurose maksuvaba tulu sotsiaalkindlustusameti ja tööandja vahel. See kindlustab, et maksuvaba tulu saab kätte iga kuu, mitte maksutagastusena 2019. aastal pärast tuludeklaratsiooni esitamist.
Olgu näiteks inimene, kes saab 300 euro suurust pensioni, millele lisandub niisama suur palk, ja kes on maksuvaba tulu avalduse esitanud vaid sotsiaalkindlustusametile. Tema pensionilt tulumaksu kinni ei peeta, kuna maksuvaba tulu (500 eurot) on pensionist suurem. Selline pensionär saab iga kuu kätte 540 eurot, sest tema palgalt arvutatakse 60 eurot maksudena maha. Sel juhul on ta maksnud aastas 480 euro võrra enam makse, mille ta saab riigilt pärast 2018. aasta tulude deklareerimist 2019. aasta märtsis tagasi.
Teise näite korral on pensionär, kelle töötasu ja pension on mõlemad 300 eurot, esitanud avalduse nii sotsiaalkindlustusametile kui tööandjale, esimesele 300 ja teisele 200 euro mahus. Sel juhul saab ta iga kuu kätte 580 eurot ja tagasimakset maksuametist pole oodata.
Oluline on teada, et maksustamisele ei kuulu sotsiaalkindlustusameti makstavad hüvitised. Sellesse loetellu kuuluvad näiteks üksi elava pensionäri toetus, peretoetused, puudega inimeste sotsiaalteenused ja kõikvõimalikud hüvitised proteeside, abivahendite, retseptiravimite eest. Tähelepanelik tasub olla mitmest kohast tulu saajatel, kellele rakendub aastapõhine maksuarvestus. Aastatulu arvestamisel lähevad maksustamisel arvesse näiteks üüritulu, dividendid, vanemahüvitis, haigushüvitis, pensioni väljamaksed teisest ja kolmandast sambast.
Kõik need, kelle aastatulu on 2018. aastal kokku kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, saavad aastas arvestada 6000 euro suuruse maksuvaba tuluga. Teisisõnu on väiksema palgaga pensionärid võitjate poolel. Võrdluseks: üle 70 protsendi töötajatest teenib meil praegu alla keskmise palga.
Sotsiaalkindlustusamet on välja arvutanud, et laias laastus ei mõjuta maksumuudatused üle poolel pensionäridest summat, mis nad kätte saavad. 40 protsenti pensionäridest võib jälle arvestada 1–16,8 lisaeuroga.
Jah, suure sissetulekuga pensionärid mõnevõrra kaotavad rahas (kättesaadav summa hakkab muutuma siis, kui kuusissetulek ületab 1352 eurot). Jõukamaid pensionäre, kes enamasti käivad tööl, on pensionäride seas üle kuue protsendi.
Tasub meenutada, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus inimestel on võimalik korraga teenida nii täispalka kui täispensioni. Teisalt ei saa pidada õiglaseks praegust olukorda, kus isegi alampalk on maksustatud.
Reformi eesmärk on tuua Eesti ühiskonda juurde tasakaalu ja hoolivust ja parandada madalapalgaliste elujärge.
Jutud uue süsteemi keerukusest on tugevasti liialdatud. Igal juhul tuleb riik siin pensionäridele appi. Sotsiaalkindlustusamet alustas juba novembris pensionäride personaalse teavitamisega. Samuti saab nõu ja abi küsida nii sotsiaalkindlustus- kui maksuametist, kindlasti leiab väärt infot mõlema ameti kodulehelt. Ühegi reformi elluviimine ei kulge valutult, aga pole kahtlustki, et asjad loksuvad peagi kenasti paika.