Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse tehtud uuringu kokkuvõttes tõdeti, et eelistatud oleks apteegitoetus maapiirkonna apteekidele või riikliku ravimite kaugmüügi käivitamine, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

TÜ tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet ütles, et ravimite geograafiline kättesaadavus on marginaalne probleem võrreldes ravimite rahalise kättesaadavusega.

Ka sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof kinnitas, et ravimid ei ole paljudele rahapuudusel kättesaadavad, kuid lisas, et praegu on komisjoni ülesanne teha eelnõu maa-apteekide säilitamiseks.

Tema sõnul on kaalutud maa-apteekide rahalist toetamist, omandipiirangu kehtestamist, mille järgi apteegid kuuluks proviisoritele ja ka riigiapteekide loomist.

“Mingid piirangud peaksid ikkagi säilima, sest paraku on nii, et kui me ka toetame maa-apteekide säilimist ühel või teisel moel rahaliselt, mingi toetuse või ruumide näol ja kui need piirangud äkki ära kaovad, siis ikkagi maalt kipuvad apteegid linna tulema, sest proviisorite ja farmatseutide hulk on piiratud ning linnas on lihtsalt kasumlikum apteeki pidada,” lisas Pikhof.

Eesti apteekide ühenduse volinike juhatuse liige Kadri Tammepuu hinnangul on päästerõngas on see, et linnadesse ei saa kõiki apteekreid tööle meelitada. “Iga uus apteek, mis linna rajatakse, võtab maalt töötajaid ära ja seab maal apteegi pidamise ebavõrdsesse olukorda võrreldes linna apteegiga, kus on suuremad tulud ja võimalused pakkuda apteekreile kõrgemat palka,” selgitas ta.

Allikas: uudised.err.ee (25.09.2014)