Heljo Pikhof: pensionitõusu veksel vajab lunastamist

Kirill KlausMajandus

Riikliku pensionikindlustuse peamine mõte on tagada inimesele piisav sissetulek pensionäripõlves. Eurostati andmetel on aga Eesti vaesusriskis elavate eakate osakaalu poolest Euroopa Liidus juba aastaid “auhinnalisel” esimesel kohal, kirjutab Heljo Pikhof Virumaa Teatajas. 

Riigikassast ei ole raha otsa saanud. Kõik taandub sellele, millele valitsus raha leiab ja millele mitte. Raha ei ole ette nähtud erakorraliseks pensionitõusuks, õpetajate, päästjate ja politseinike palgalisaks. Lubatud täiendav teadusraha jääb samuti eraldamata.

Tõsi, peaminister on lubanud need küsimused sügisel üle vaadata, enne kui 2020. aasta eelarve eelnõu riigikogusse jõuab. Erakorraline pensionitõus omakorda on üks neid küsimusi, mille juurde on lubatud tagasi tulla uue majandusprognoosi valguses.

Riigi toimimise seisukohalt on just pensionitõusu veksel see, mille valitsus peab hulga katteta vekslite seast kindlasti välja lunastama.

Küünilisena mõjub aga erakorralise pensionitõusu sidumine sellega, mis otsusele jõutakse teise pensionisamba asjus. Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisega kaoks riigil kohustus panna omalt poolt neli protsenti töötaja palgalt teise sambasse. Peaministri meelest võiks see olla üks kate pensionide tõstmiseks. Mida rohkem on kogumispensionist loobujaid, seda rohkem jääks riigile raha. Seega mõtleb valitsus tulevastelt pensionäridelt raha ära võtta, et anda praegustele juurde. Töötegijaid on võrreldes eakatega aga tulevikus veelgi vähem kui praegu.

Tõsi, kokku on lepitud pensionäride tulumaksuvabastuse suurendamises 50 euro võrra, mille tulemusena võib keskmine pension järgmise indekseerimise järel tõusta maksuvabast miinimumist kõrgemale. See otsus puudutab küll neid pensionäre, kes tööl ei käi.

Et anda õigetele otsustele hoogu juurde, on riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed kavandanud riikliku pensionikindlustuse seadusesse täienduse, mille järgi tõuseb pensioni baasosa pärast 2020. aasta 1. aprilli indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapension 60 euro võrra. Valijatelt küsisid mandaati erakorraliseks pensionitõusuks pea kõik parlamenti jõudnud erakonnad, liiati oli tegu peaministripartei põhilubadusega. Juba sündsustunne nõuab, et meie ettepanek leiaks laiemat toetust. Nii andsingi mai lõpus riigikogule üle seaduseelnõu, mis tõstaks tulevast kevadest erakorraliselt pensione.

Kiri: pensionitõusu veksel vajab lunastamist