Riigikogu õiguskomisjon sai täna justiitsministrilt ülevaate riigi plaanidest trahvisüsteemi uuendamisel ning komisjon ootab nüüd justiitsministeeriumilt ettepanekuid, kuidas riigi trahvipoliitika paindlikumaks muuta.
“Raskemate väärtegude puhul oleks õige trahvi suurus siduda isiku sissetulekuga. Kergemate väärtegude puhul jällegi kaaluda võimalust piirduda hoiatuse või hoiatustrahviga ehk et inimene ei satuks üldse väärteo eest registrisse,” ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. “Samuti peaks riik lihtsamalt võimaldama rahatrahvi asemel ühiskondlikult kasulikku tööd teha.”
Justiitsminister Urmas Reinsalu ja justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri rääkisid komisjonile, et ministeerium kavatseb põhjalikumalt analüüsida, kas ja kuidas muuta väärteo eest karistamist. Ministri sõnul on eesmärgiks muuta kergemate väärtegude eest karistamine kiiremaks ja lihtsamaks ning samuti otsida paindlikumaid võimalusi alaealiste karistamisel.
Ministeerium analüüsib ka raskema väärteo eest mõistetava trahvi sidumist isiku sissetulekuga ning seda, kuidas saaks senisest ulatuslikumalt rakendada karistusena ühiskondlikult kasulikku tööd.
Riigi trahvipoliitika arutelu oli seotud valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega suurendatakse trahviühikut (146 SE). Märtsis teise lugemise läbinud eelnõu kohaselt tõuseks karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole.
Trahviühiku suurus on püsinud pea muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot.
Lisaks nähakse neljapäeval õiguskomisjonis arutamisel oleva eelnõuga ette muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist leevendatakse. Nii arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest, pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani ning langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.
Samuti pannakse seadusesse selgesõnaliselt kirja isiku õigus taotleda rahatrahvi tasumist ositi. Ka kehtiva seaduse järgi saab väärteotrahvi maksmise määrata osade kaupa, kuid kuna isikud ei pruugi sellest õigusest teadlikud olla, kirjutatakse see seadusesse selgemalt sisse.