Riigikogu liige Heljo Pikhof kirjutab laste heaolu parandamiseks järgmistest vajalikest sammudest.
Võrreldes viie-kuue aasta taguse ajaga on Eesti perepoliitika teinud läbi tõelise murrangu: kolme või enama lapsega pered saavad juba teist aastat lapserikka pere toetust ning alates 2019. aasta jaanuarist maksab riik pere esimesele ja teisele lapse kolm korda suuremat toetust kui 2014. aastal. Lisaks panustab riik laste huvitegevusse ja aitab elatisabifondi kaudu neid lapsi, kelle üks vanematest ei täida oma vanema kohust. Julgen väita, et laste heaolu märkimisväärne paranemine koos perede kindlustunde kasvuga on Eesti selle sajandi suurim edulugu.
Ometi on siit-sealt vajaka. Nii on meil jätkuvalt kitsastes oludes elavaid lapsi ja lapsi, kelle haridustee kulgeb juba maast madalast konarlikult. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et arvestatav hulk lapsi ei käi täna lasteaias – kirjade järgi ei jõua sinna kuus protsenti kolme- kuni seitsmeaastastest lastest, aga tegelikkuses jääb kümnendik meie lastest alusharidusest kõrvale. Seda on selgelt liialt palju. Jah, nende seas on lapsi, keda emad-isad kodus pühendunult õpetavad ja kes saavad hiljem koolis kenasti hakkama. Aga paljud vaid koduseinte vahel sirgunud lapsed ei ole nö kooliküpsed, nad lähevad esimesse klassi ilma sotsiaalsete oskusteta ja vajavad pahatihti järeleaitamist. Mööda ei saa vaadata ka tõsiasjast, et enne üheksandat klassi kipuvad kooli pooleli jätma just need noorukid, keda mudilastena lasteaeda ei viidud.
Erinevalt koolis ja ka kõrgkoolis õppimisest on lasteaias käimine tasuline. Eesti eri paigus tuleb vanematel lasteaiakoha eest erinevaid summasid välja käia. Lasteaiatasud ulatuvad 10-20 eurost 70-80 euroni kuus, mille lisandub toiduraha eest. Paljud omavalitsused on lasteaiatasu sidunud miinimumpalgaga ja nii kasvab aasta-aastalt koos alampalga tõusuga ka lasteaia kohatasu. Kehtiv kord ütleb, et see ei olla suurem kui 20 protsenti miinimumpalgast. Kuigi valdavalt omavalitsused maksimumi ei küsi, on ikkagi tegu arvestatava väljaminekuga, eriti siis, kui peres on kaks või kolm lasteaiaealist last. Igal aastal kipuvad kasvama ka kulud söögile. Näiteks Tartus on lapse arvestusliku toidupäeva hind 1,6 eurot ning ühe kuu kohatasule kulub tänavu 70,5 eurot ja uuel aastal 75 eurot. Osa omavalitsusi maksab samas lasteaialaste toidu kinni. Teiste seas teeb seda Tallinn, kus küll palgad on Eesti tipus.
Ja nii arvutavadki paljud lapsevanemad palehigis, mis oleks majanduslikult mõttekam: kas olla lastega kodus ja säästa lasteaiatasude pealt või siis minna tööle ja maksta suur osa oma kuuteenistusest lasteaeda ära. Seega saab tõdeda, et lasteaiakoha maksumus on põhjuseks, miks osa lapsi lasteaias ei käi ja et suuresti omavalitsuste võimalustest ning valikutest sõltuv alushariduse korraldus ei taga lastele võrdseid võimalusi. Kui hariduslik kihistumine algab juba väga noores eas, võib see mõjutada kogu inimese edasist elukäiku
Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et kogu haridussüsteem on otsast otsani üks tervik ning peab olema kättesaadav igale lapsele ja noorele. Kuna haridustee algab alusharidusest, mis laob vundamendi inimlapse õpi- ja sotsiaalsetele oskustele, siis peab see olema lastevanematele tasuta. Antud punkt jõuab ka meie 2019. aasta riigikogu valimiste programmi. Edaspidi jääks riigi kanda nii lasteaia kohatasu kui ka toiduraha, millele hinnanguliselt kuluks kokku 65 miljonit eurot.
Tasuta haridus lasteaiast kõrgkoolini on üheks Eesti edu võtmeks, mis aitab muuseas ka ühiskondlikku ebavõrdsust tasandada. Võrdluseks – Reformierakond mängib kõrghariduse taas tasuliseks muutmise mõttega ja Eesti200 arutleb lasteaia kohatasu ühtlustamise või sellele lae kehtestamise üle. Need käigud hoopis suurendaksid hariduslikku kihistumist.
Sotsiaaldemokraadid on järjepidevalt pingutanud ka selle nimel, et lasteaiaõpetaja palk jõuaks järele kooliõpetaja töötasule. 2019. aastal jagab riik omavalitsustele 15 miljoni eurot, et lasteaiaõpetaja palgamiinimum oleks 90 protsenti kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset alampalka. Ka lasteaiaõpetajate väärtustamine teenib seda, et Eesti lapsed oleksid terved ja targad. Lasteaed on kodu kõrval koht, kus luuakse eeldused selleks, et lapsed jõuavad nii koolis kui elus hästi edasi. Oluline on seegi, et lasteaias saavad põnnid kõhu tasakaalustatud ja tervislikku toitu täis.
Seotud lood: