Heljo Pikhof: Ükskõikne justiitsminister ohustab õigusriiki

PiretÕigusabi

Riigi õigusabi kokkuvarisemise korral jääksid eeskätt hätta lapsed ja kuriteoohvrid, justiitsministri pilk eksleb aga mujal.

Riigi poolt kinni makstud pädeva õigusabita ei saa rääkida Eestist kui õigusriigist ega toimivast õigusemõistmisest, sest vähem kindlustatud inimesed ei suuda endale advokaati palgata ega end kohtus kaitsta. Häirekellad hakkasid valjult lööma septembris, kui sai avalikuks, et üle 80 advokaadi on valmis loobuma riigi õigusabi osutamisest. Advokatuur juhtis toona tähelepanu sellele, et riik ostab õigusabi teenust turuhinnast kolm korda odavamalt, ja hoiatas kogu süsteemi peatse kokkuvarisemise eest, kui rahastus ei parane.

«Olukorra lahendamine on justiitsministri käes,» teatas novembris advokatuuri kantsler Imbi Jürgen. Ühtlasi tõstis ta esile, et riigi õigusabisüsteemi kokkukukkumise korral pole esimesteks ohvriteks «mitte kuriteos kahtlustatavad, vaid eeskätt lapsed ja raske kuriteo ohvrid».

Advokatuuri muret jagasid riigikohus ja õiguskantsler, mis näitab, et kriisist rääkimine pole pelgalt advokaatide katse oma töötasusid tõsta. Nii on üks kohtuasjade venima jäämise põhjusi advokaatide nappus. Probleemi arutanud riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et riigi õigusabi ebapiisav tasu võib viia inimeste põhiõiguste rikkumiseni. Riigikohtu 7. novembri otsuses seisis, et professionaalne õigusabi on inimese põhiõiguste kaitseks vajalik ning inimestele, kes seda lubada ei saa, peab õigusabi kindlustama riik.

Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas novembri lõpus justiitsminister Lea Danilson-Järgile, et kehtivad riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrad on põhiseadusega vastuolus, sest ei taga enam õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kuriteos kahtlustatava õigust kaitsele. Ta viitas oma ametkonna kogemusele, et paljud ei saa ka parima tahtmise korral asjatundliku õigusabi eest üldse või täielikult tasuda.

«See kahjustab õigusriiki tervikuna. Olukord muutub üha keerulisemaks, kui advokaadid ei nõustu riigi õigusabi osutama või nõuab advokaadi leidmine nii kaua aega, et õiguste kaitsmiseks on juba hilja,» märkis õiguskantsler. «Näiteks võib nõnda hätta jääda kuriteo ohver või hooldusõiguse vaidluses laps. Mõnel juhul võib esindaja mitteleidmine tähendada ka ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.» See tuleneb tõsiasjast, et kui rängas kuriteos kahtlustatavale ei leita 48 tunni jooksul pärast kinnipidamist kaitsjat, tuleb ta vabastada, kuigi alust vahistamiseks on küll ja küll.

Ülle Madise tegi ministrile ettepaneku kehtestada riigi õigusabi osutamise eest õiglane tasu ning teatas, et on valmis vajadusel pöörduma riigikohtusse selle tasu maksmise korra põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. «Riik ei tohi jääda ootama riigi õigusabisüsteemi kokkukukkumist,» rõhutas ta.

Paraku suhtus justiitsminister pika sügise vältel leigelt ettepanekutesse tõsta õigusabi tasusid. On selge, et riigieelarve läbirääkimiste protsessis on iga ministri jaoks lisaraha leidmine tõsine väljakutse, aga tema eelistas probleemi pisendada ja heitis kinda advokatuurile, et see pakuks süsteemseid ja sisulisi muudatusi.

Veelgi ükskõiksem on minister olnud kiirlaenukontorite ja inkassofirmade tegevuse reguleerimise küsimuses. Selleks et meil oleks vähem makseraskustesse ja sealt edasi võlaorjusesse sattunud inimesi, on vaja muuta seadusi, sealhulgas tõhustada riiklikku järelevalvet. Vastavatest eelnõudest pole midagi kuulda, kuigi nende algatamine on otseselt justiitsministri pärusmaa.
See-eest on tal jagunud energiat tegeleda keeleküsimuste ja punamonumentide mahavõtmisega, täpsemalt nende teemade pildil hoidmisega. Viimastel nädalatel on Danilson-Järg avalikkust jahmatanud tagurlike ja sildistavate avaldustega. Esmalt andis teada, et soolise palgalõhe kaotamiseks tuleb osa naisi tööturult koju pliidi ja laste juurde tuua. Vana aasta lõpus kuulutas ta rahvusriigi vastaseks ettepaneku suurendada ühe- ja kahelapseliste perede toetusi.

Mu soovitus ministrile on tulla tagasi oma liistude juurde ja seista õigusriigi eest, mis on ta esmane kohus. See seisab ka ministeeriumi kodulehel: «Justiitsministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla.»
Selleks et riik tagaks ka edaspidi inimestele kohtuasjades vajaliku kaitse, peab ministeerium koostöös advokatuuriga leidma kibekiirelt lahendused. Ministril on siin võtmeroll. Riigikogu õiguskomisjon on talle jäänud aja jooksul valmis samuti arutama seda, kuidas muuta õigusabi andmine tõhusamaks. Näiteks on jumet ideel võtta lastega seotud kohtuvaidluste tarbeks riigi palgale eraldi õigusnõustajad.

“Esmalt andis minister teada, et soolise palgalõhe kaotamiseks tuleb osa naisi tööturult koju pliidi ja laste juurde tuua.”

“Probleemi arutanud riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et riigi õigusabi ebapiisav tasu võib viia inimeste põhiõiguste rikkumiseni.”

Heljo Pikhof: Ükskõikne justiitsminister ohustab õigusriiki