Heljo Pikhof: valitsus tunnistas üles – neil pole aimugi, mida pensionireform kaasa toob

heljo pikhof

Augusti lõpus saatsid sotsiaaldemokraadid nii sotsiaalminister Tanel Kiigele kui rahandusminister Martin Helmele küsimused, mis puudutasid kavandatavaid radikaalseid pensionisüsteemi muudatusi ja nende mõju tulevaste pensionide suurusele. Kumbki ei suutnud tähtaegselt riigikogu liikmete päringule vastata, aga nüüdseks on mõlema ministri vastused päral, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Heljo Pikhof Eesti Päevalehes.

Ja tulemus on kurblooline – valitsus on võtnud kogu rahvast puudutavad põhimõttelised ümberkorraldused ette olukorras, kus tal pole õrna aimugi, mis meid ees ootab. Valitsus ei tea, mis hakkab juhtuma 10, 20 ja 30 aasta pärast. Samas on tal teada tõsiasi, et suur osa tänastest eakatest elab vaesuse piiril. Meie küsimuste teravik oligi sellel, et kui paljud pensionärid võivad teise pensionisamba lammutamise tõttu tulevikus vaesusesse sattuda. „Küsimusele pole kahjuks võimalik täpselt vastata, sest kõnealuseid seaduse muudatusi pole selleks piisava täpsusega kokku lepitud ega vastu võetud,” teatas Tanel Kiik, osutades sellele, et võimatu on toimetulekupiiri ja eluasemekulusid ette prognoosida. Küll andis ta teada, et umbes neljale protsendile vanaduspensionäridele makstakse täna toimetulekutoetust.

Prognoosimise keerukust tõdes ka rahandusministeeriumist tulnud vastus. „Siiamaani oleme prognoosinud, et pensioni ja palga suhe jääb tulevikus enam vähem tänasele tasemele. Viimast tingimusel, et pensioniiga jätkab tõusmist. Plaanitavate II samba muudatuste valguses ei saa automaatselt eeldada, et pensioni ja palga suhe muutub. Kindel on aga see, et II samba muudatuste järgne inimeste käitumine ja nende valikud toovad prognoosi veel täiendavat keerukust ning ainult kogumispensionist loobujatega arvestamine ei ole ilmselt piisav,” seisab minister Helme allkirja kandvas dokumendis.

Pole mitte kui midagi

Seega pole valitsusel tagataskus mingeid mõjuanalüüse ega uuringuid. Jääb vaid loota, et pensionieelnõu seletuskirjast ei vaata vastu täielik tühjus. Teine sammas on ju eelkõige nähtud ette selleks, et vältida eakate langemist vaesusesse. Kui valitsuse pensioniplaanid peaksid jõusse jääma, siis kardetavasti tulevikus vaesuses elavate pensionäride osakaal mitmekordistub. See number on paratamatult sõltuvuses sellest, kui palju inimesi oma raha II sambast välja võtab.

Kuigi reformijad eesotsas Isamaa juhtidega väidavad, et pensionisambast lahkujatel jagub tarkust investeerida targemini kui pensionifondid seda siiani on teinud, võivad inimeste investeeringuotsused luhta minna ja raha kiirelt ära kuluda. Uurisin sel nädalal riigikogu ees olnud õiguskantsler Ülle Madiselt, kes vastutab ja kes katab kulud, kui 20 aasta pärast pole neil inimestel raha toidu ja ravimite ostmiseks või küttekulude maksmiseks? Kas II sambast lahkujad peaksid kirjutama ka avalduse, et nad loobuvad tulevikus sotsiaalabist? Kas selline loobumine oleks seaduslik, kooskõlas inimõiguste kaitse põhimõtetega?

Vastuolu põhiseadusega?

Madise sõnul on väga raske öelda, kas valitsuse pensionikava on kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt peab ühiskond tervikuna tagama igaühele minimaalse väärika äraelamise. “Aga on tõenäoline, et juhul, kui kaob ära selline pensionisüsteem, mis võimalikult paljudele tagaks põhiseaduse mõttes inimväärse äraelamise vanaduspõlves, et siis tuleb arvestada sellega, et nendele inimestele tuleb ette näha senisest palju suuremas ulatuses sotsiaaltoetusi ja seda siis maksumaksja arvel,” leidis Madise.

Õiguskantsleri kinnitusel tuleb põlvkondadeks mõeldud reformi kõik mõjud väga põhjalikult läbi kaaluda ja ka ühiskond põhjalikult asjasse pühendada. Kinniste uste taga toimetav valitsus seda paraku teinud ei ole. Valitsusel peab olema julgust ausalt ja avalikult selgitada, mida reform inimestele kaasa toob ja mis on võimalikud ohud.

Tänane pensionikindlustussüsteem kahtlemata on puuduste ja küsitavustega. Aga süsteemi murendamise asemel tuleb seda tugevdada, teise samba lammutamise asemel tuleb kõigiti soodustada vanaduspõlveks säästmist. 26. septembril asub riigikogu arutama sotsiaaldemokraatide esitatud tööandjapensioni eelnõu, mis laiendab vabatahtlikku pensionieaks kogumist. Oluliselt paindlikumaks peavad muutuma kogumispensioni väljamaksete reeglid. Kui inimene on haigestunud ja kaotanud püsiva töövõime, siis peab tal enne vanaduspensioni ea saabumist olema ka õigus oma teises sambas olevale rahale. Kohti, mida remontida on veel ja veel. Meie fraktsioon esitab sügisel oma ettepanekud.

Heljo Pikhof: valitsus tunnistas üles – neil pole aimugi, mida pensionireform kaasa toob