Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata lastest, kes valdava osa vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Noortel on vaja eakaaslastega suhelda, ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Nii jäävad arendamata laste võimed, loomulikud anded.
Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et peaaegu 30 000 last on huvitegevusest kõrvale jäänud. Enamasti on põhjus vanemate kõhnavõitu rahakott.
Sõltuvalt omavalitsusest käib regulaarselt mõnes ringis või trennis 30-60 protsenti lastest. Seda on liialt vähe. Võimalus huvitegevuses osaleda peab olema laste põhiõigus, mitte luksuskaup. Vajadusest suurendada huvitegevuses kaasa löövate laste arvu, on Eesti poliitikas räägitud kümmekond aastat. Jää on lõplikult sulanud, 2017. aasta septembris stardib noorte huvitegevuse toetussüsteem, mille kaudu jagatakse tänavu kuus miljonit eurot ja edaspidi iga-aastaselt üle 14 miljoni euro. Riik võtab erilise tähelepanu alla kolm valdkonda – kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteadused.
Riigikogus äsja esimese lugemise läbinud noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmise seadus annab piltlikult öeldes taburetile kolmanda jala. Ühelt poolt areneb noor inimene kodus ja teisalt koolis õppides. Kolmandaks „jalaks” on huviharidus, kus ta saab tegeleda oma loomulike kalduvustega, arendada isikupära ja loomingulisust. Et riik huviharidusele tugevalt õla alla paneb, muudab huviringid eeskätt maalastele kättesaadavamaks, aga toetusraha jagub ka linnadesse.
Valminud eelnõu toetab vajaduspõhist lähenemist, jättes otsustamisvabaduse suuresti omavalitsustele -panustada tuleb sinna, kus lahendus toob parima tulemuse, olgu uue trenni või huviringi avamine või täiendava koolibussi käikupanek. Omavalitsustel tuleb teha tihedat koostööd nii, et esiplaanil oleksid laste huvid.
Pole kahtlust, et kavandatav süsteem avab mõnelegi hinnetega kimpus olevale noorele tee paremaks tulevikuks. Laste väärtustamise ja tunnustamise aluseid tuleb laiemale tõmmata, neile rohkem eneseusku ja -kindlust anda. Kui mõne poisi või tüdruku pea ei võta matemaatikaülesandeid nii hästi, laskem tal silma paist a näiteks hüpetes ja jooksus.
Huvihariduse uus mudel tagab meie lastele senisest võrdsemad võimalused, võrdsema stardipaku. Aitab tagada, et kõik lapsed kasvaksid üles inimväärsetes tingimustes, saaksid võimalikult hea hariduse koos võimalusega arendada oma andeid. Eesti riik on nii jõukas, kui haritud ja terved on siinsed kodanikud. Riik saab jõudumööda mõjutada laste sündimist, kuid märksa enam saab ta toetada nende üleskasvamist.
Tänu lastetoetuste märkimisväärsele tõstmisele on jõudsalt langemas nii suhtelises kui absoluutses vaesuses elavate laste arv. Jaanuaris tegevust alustanud elatisabifond leevendab üksikvanematega perede olukorda. Juulist hakkab riik maksma 300 eurot lapserikka pere toetust 3 kuni 6 lapsega peredel e. Seitset või enamat last kasvatavaid peresid ootab täiendav 400 eurone toetus.
Allikas: Järvateataja