Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja haigekassa nõukogu liige Helmen Kütt usub, et juba sügisel on Viljandis hambaraviasutus, kes on sõlminud haigekassaga täiskasvanute hambaravi hüvitamise lepingu.

Juulist hakkas kehtima uus hambaravi hüvitamise kord, millega riik toetab hambaravi täiskasvanutel 30 ning eakatel, rasedatel ja pisikese lapsega kodus olevatel emadel 85 euroga aastas. Varem maksti 19-eurost hüvitist vaid eakatele ning selle saamiseks tuli esitada haigekassale taotlus. Nüüd käib arveldus haigekassa ja hambaarsti vahel.

Viljandimaal on haigekassaga vajaliku lepingu sõlminud esialgu vaid kolm hambaraviasutust ja need on Suure-Jaanis, Kolga-Jaanis ja Mustlas. Viljandi on üks kolmest maakonnakeskusest, mis on täiskasvanute hambaravihüvitisega katmata.

Erimeelsusi tekitab tõik, et lepingu järgi peavad kliinikud osutama hüvitatavaid teenuseid haigekassa kehtestatud piirhindadega. Paljud hambaraviasutused ja ka Eesti hambaarstide liit on asunud seisukohale, et need on liiga väiksed ega võimalda pakkuda kvaliteetset teenust.

Helmen Kütt, välja on kujunenud nii, et paljud hambaraviasutused, sealhulgas Viljandi hambakliinikud, ei ole haigekassaga lepingut sõlminud. Nad põhjendavad seda piirhindadega, mille eest ei ole nende sõnul võimalik kvaliteetset teenust osutada. Mida te riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe ja haigekassa nõukogu liikmena selle kohta ütlete? Kas neis etteheidetes on tõetera?

Kõigepealt märgin, et 111 hambaravikabinetti üle Eesti on lepingu sõlminud. 17-ga olid juuli lõpus kõnelused pooleli.

Samas on tõesti tekkinud kurb olukord, et kolmes maakonnakeskuses – Viljandis, Rakveres ja Kärdlas – ei ole hambaraviteenuse hüvitis kättesaadav. Kui küsida, kas olukorra põhjendused on adekvaatsed, siis isiklikult arvan, et haigekassa seatud hinnakiri tuleb üle vaadata. Tegelikult seda juba tehaksegi, sest haigekassa on hambaarstidega ühendust võtnud ja vastupidi.

Põhjus, miks konflikt nii teravaks on läinud, peitub võib-olla selles, et kui tervishoius on niinimetatud riiklik meditsiin ja eraarstid, siis hambaravis on ainult eraarstid. See on tekitanud monopoolse seisundi, kus konkurent riikliku teenuse näol puudub.

Ilmselt vastab ka tõele, et hambaravi on kiiresti arenev tööstusharu, kuid uued seadmed ja materjalid tõstavad hinda. Meie hambaravikabinetid tahavad ajaga kaasas käia, ent see on kallis. Võib olla, et haigekassa hinnakiri ei taga tõepoolest kõige paremat teenust. Ent kui 111 lepingut on sõlmitud, ei saa kindlasti öelda, et hinnad ei võimalda ravida.

Kui suur probleem see teie silmis on, et Viljandis ei ole ükski hambaraviasutus haigekassaga lepingut sõlminud?

Kui pensionäril, kes on varemgi hambaid ravinud, on nüüd õigus saada 100-eurosest arvest 85 eurot soodustust, siis tekib tal põhjendatud küsimus, miks tal ei ole võimalik saada seda Viljandis ja miks ta peab selleks Suure-Jaani sõitma.

Ma arvan, et kehv seis Viljandis ei jää kestma. Tean, et on asutusi, kes tunnevad lepingu vastu huvi. Nende hulgas on ka Viljandi haigla, kus kunagi hambaarst töötas.

Nii haigekassa kui sotsiaalministeerium tegelevad sellega, et ükski maakonnakeskus ei jääks riigi soodustusega hambaravita. Julgen arvata, et Viljandis on sügisel teenusepakkuja olemas. Kas siis haigla või keegi teine.

Kui oleks võimalik valida, kas tühimiku täidab mõni erahambakliinik või haigla, siis kas riigi silme läbi vaadates oleks üks variant eelistatud? Kas see, kui riik ei hakka erasektorile konkurentsi pakkuma, oleks mingis mõttes parem?

Tegelikult ei ole vahet, kes teenust pakkuma hakkab. Probleem on ikkagi selles, et ükski Viljandi hambakliinik pole seni haigekassaga lepingut sõlminud. Jookseb juba teine kuu, mil hüvitisega teenus on Viljandis puudu. Riigi ja eelkõige patsiendi seisukohast ei ole tähtis, kes seda pakub, vaid et riigi soodustus oleks kättesaadav ja hambaravi kvaliteetne.