Avaldame Helmen Küti kõne olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas lühendanda ravijärjekordi” kõne täismahus.

Tänan sotsiaaldemokraatide nimel ja poolt suurepäraste ettekannete ning ülevaadete eest perearst Karmen Jollerit, psühhiaater Katrin Kaarmat ning Eesti geenivaramu asedirektorit Tõnu Eskot.

Tänane arutelu „Kuidas lühendada ravijärjekordi“ ei ole kindlasti lihtsalt vastatav. Keerulistele küsimustele ei ole pea kunagi lihtsaid lahendusi. Juba probleem on erinevaid tahke haarav ja selleks, et lahendusi otsida peame vaatama ja nägema suuremat pilti.

Vaatame siis, millises seisus me riigi ja rahvana oleme.

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 üldeesmärk on, et tervena elatud aastate arv kasvab Eestis aastaks 2020 meestel keskmiselt 60. ja naistel 65. eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga pikeneb meestel 75. ja naistel 84. eluaastani. Tervena elatud eluiga oli 2016. aastal Eestis naiste puhul 58,7 ja meeste puhul 54,2 eluaastat. Võrdluseks Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine näitaja naiste puhul 63,3 ja meeste puhul 62,6 aastat ehk naiste puhul on Eestis tervena elatud eluiga madalam ligi 5 aastat ja meeste puhul madalam koguni enam kui 8 aastat.

Eeltoodut vaadates ei ole vaja täna öelda, et kõik on meie tervishoius halvasti, me ei saa öelda ka seda, et kõik on suurepärane. Suur pilt kujuneb väikestest tegudest ja otsustest ja seda on läbi erinevate valitsuste halvemini või paremini ka tehtud. Eesti tervishoiu kulutused 2016.a. andmetel olid 6,7% SKP-st. OECD keskmised tervishoiu kulutused 2016.a. aga 9,0 % SKP-st. Võrdluses teiste riikide suuremate rahaliste vahenditega teevad meie tublid ja targad perearstid ja eriarstid ning õed, hooldajad ja teised meditsiini süsteemis töötavad inimesed suurepärast tööd nende kasutuses oleva tunduvalt väiksema rahalise ressursiga. Eesti solidaarne ravikindlustus, kus nii lapsed ja eakad on kindlustatud tervishoiuteenusega, on ainuõige ja -võimalik. Mure on aga selles, et ligi 100 000 tööealist inimest on kindlustamata kas lühiajaliselt või täiesti ja  neile on tagatud vaid erakorraline abi. Kas siin ei ole ka üks võimalik vastus sellele, miks on nii suur pöördumiste arv erakorralise meditsiini osakondadesse?  Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond Eestis keskmiselt 4800 inimese võrra aastas. Eesti Panga andmetel on meil 15 aasta pärast tööjõu turul ligi 75 000 inimest vähem kui täna. Seega on inimeste tervis ja võime panustada pikaajaliselt ühiskonda järjest kasvava tähtsusega. Euroopa Komisjon märgib oma töödokumendis, et kuigi Eesti elanike tööhõive määr on Euroopa Liidu keskmisest kõrgemal tasemel, ei ole inimeste tervislikel põhjustel tööturult lahkumise tendents vähenenud. Kahetsusväärselt oli 2016. aasta kümnendi tööõnnetusterohkeim, tööl kaotas elu 26 inimest, töövõimetuslehti võeti 7037 korral, mida Haigekassa hüvitas enam kui 4 miljoni euro osas, rääkimata sellest, et tegemata jäi 1,3 miljonit töötundi. Tõsi 2017.a. oli tööõnnetuse tõttu elukaotanuid vähem, aga murekohaks on tööõnnetuste suur arv kindlasti nii inimeste kui riigi seisukohalt vaadatuna.

Mis siis on tehtud ja mida oleks vajalik veel teha?

See, et Haigekassa rahastus panustab ikka veel väga suures osas tagajärgedega tegelemisse ehk ravisse ja väga vähe ennetusse, ei ole kellelegi saladus, kuigi haiguse ennetamine on ju kordades odavam kogu ühiskonnale, rääkimata inimese isikliku elu ja tema perekonna elukvaliteedile.  Teadmata pole ka see , et juba enam kui kümme aastat tagasi räägiti Eesti arstide ja teiste meditsiinitöötajate poolt sellest, et vaja on suurendada rahalisi vahendeid tervishoidu kui vaid töötavate inimeste maksud. Sellest rääkisid ka poliitikud, kuid alles tänane valitsus planeeris eelarvestrateegias 2018-2022 Haigekassale täiendavad rahalised vahendid.

Tervishoid saab järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks ning järjekordade vähendamiseks üle 300 miljoni euro lisaraha, millest sellel aastal lisandus 34 miljonit eurot ja järgmisel aastal lisandub 41 miljonit eurot. Eriline tähelepanu saab olema lastel, kelle ravijärjekordade lühendamine on prioriteediks.

Geeniprojekti jätkamiseks eraldati 2019.aastaks kokku 3,55 miljonit eurot lisaraha, mis lisanduvad baasis olevatele vahenditele. Vahendid vajalikud personaalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks. Jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist.

Alates 1. jaanuarist 2018.a. saavad ettevõtjad panustada maksuvabalt oma töötajate tervisesse 400 euro ulatuses aastas. Kuni 2018.aastani olid ettevõtte investeeringud masinatesse ning seadmetesse maksuvabad, kuid töötajate tervisesse panustamist karistati erisoodustusmaksuga. Muidugi võiks summa 400 eurot suurem olla, kuid algus on siiski tehtud!

Kindlasti ei ole vähetähtis see, et üle Eesti valmis enam kui  60 uut tervisekeskust Eestis. Suurem koostöö perearstide ja eriarstide ning tervishoiuasutuste vahel tagab inimesele, kes abi vajab, parema ja kiirema abi saamise. Tervisekeskustes töötavad meeskonnad on  võimelised juba esmatasandil pakkuma pöördujaile palju rohkem erinevaid tervishoiuteenuseid. Õdedele suuremate õiguste andmine on seadustatud. Täna on sotsiaalkomisjonis laual eelnõu, mis annaks ka perearstidele suurema rolli ja õigused. Selle eelnõu menetlusel on Eesti Perearstide Selts olnud väga toetav ja peab sellise võimaluse andmist neile äärmiselt oluliseks.

Inimeste omaosaluse vähenemiseks on muudetud nii hambaravi hüvitise süsteemi kui ka ravimihüvitise maksmist.

Lihtsalt mõned näited: Kõrge omaosaluskuluga soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud ligi 9 miljonit eurot. Selle aasta kümne kuuga on hüvitist saanud 110 000 inimest ja hüvitist on välja makstud 6,4 miljonit eurot.

Hambaravihüvitise maksmiseks on planeeritud 12 miljonit eurot. Kuni 19. aastastele lastele ja noortele on hambaravi endiselt tasuta. Selle aasta oktoobri seisuga on hambaravihüvitist kasutanud üle 164 000 inimese nii pensioniealisi kui tööealisi ja hüvitist on välja makstud ligi 8 miljonit eurot.

Jõuan veel välja tuua vaid mõned väga olulised ja seni lahenduseta, kuid kindlasti lahendust vajavad, probleemid, mille lahenduste otsimisse ja pakkumisse on sotsiaaldemokraadid valmis oma teadmised ja oskused panustama:

1. Mõttemalli muutus ja suurema vastutuse võtmine inimestel enestel ja arusaam, et terveks olemisse ja jäämisesse läbi toitumise, liikumise ja regulaarse tervisekontrolli, siis kui veel probleeme pole ehk ennetusse tasub panustada. Kehtib nii laste kui täiskasvanute korral.
2. Sõeluuringutele pääsu tagamine ka haigekassa poolt kindlustamata isikutele. Sest ennetada ja varajaselt avastades on nii ravitulemused kui elukvaliteet paremad ja kulud ühiskonnale väiksemad.
3. Kuna vähki haigestunute arv on kogu maailmas kasvutrendis, siis kindlasti on Eesti jaoks hädavajalik pikaajalise vähistrateegia väljatöötamine, sest oleme täna riikide hulgas, kus sellist strateegiat pole.
4. Mure haigekassa poolt kindlustamata tööealiste inimeste osas.
5. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste omavaheline side on täna nõrk, kui mitte öelda – hetkel pea olematu. Erineva rahastamisskeemi tõttu on surve kallitele teenustele põhjendamata suur, kuna need on abivajajatele väiksema omaosalusega, kuigi mitte alati kõige sobivamad. Väga suur lootus on Viljandi Haiglas piloteeritavale paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projektile ehk nõnda nimetatud PAIK projektile.

Lõpetuseks

1991. aastal lõpetas oma sajandi kirja Paavst Johannes Paulus II järgnevalt: (tsitaadi algus) „kunagi oli otsustav tootmistegur maa ja hiljem oli selleks kapital… Täna on otsustav tegur inimene ise…“ (tsitaadi lõpp).

Hoiame inimesi ja töötame selle nimel, et iga abivajaja saaks õigel ajal õigele teenusele. Iga inimene loeb!