Henri Kaselo: aeg investeerida inimestesse

Kertu ValgeTartu

Tsiteerides Euroopa Parlamendi (EP) Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu (S&D) fraktsiooni esimehe Gianni Pitella sõnu, siis poliitiline suund on muutunud, Euroopa liigub pimedast kärpimisest lõpuks investeeringute ehk töökohtade loomise ja majanduskasvu suunas. Nimelt lubas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker 26. novembril Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis luua ambitsioonikas investeerimiskava, mille mahuks kavandatakse 315 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on seadnud oma eesmärgiks, et kavandatud meetmed kasvataksid EL sisemajanduse kogutoodangu (SKT) mahtu järgmise kolme aasta jooksul 330-410 miljardi võrra, mis aitaks luua uusi töökohti  1,3 miljonile inimesele ehk täpselt sama paljule kui on Eestis elanikke.

Kärpekirves ei tööta

Majandus-ja finantskriisi algusest on möödas juba seitse aastat, kuid eurooplaste majanduslik olukord on endiselt väga keeruline – eriti noorte inimeste seas Lõuna-Euroopas, kus tööpuudus on lausa üle 50%. Eestis pole küll väga palju töötuid, kuid meie põhiprobleemiks on palgavaesus, kuna paljude inimeste sissetulek katab vaid töölkäimise kulud ja kommunaalarvete tasumise. Kasinuspoliitikute heameel väikese riigivõla ees neid inimesi ei lohuta, sest nad on ise võlgu pankadele, kes selle kriisi suuresti põhjustasid. Mittemidagitegemise ja õhukese riigi poliitika on paljud eestimaalased kahjuks Eestist eemale peletanud ja seadnud küsimuse alla meie ühiskonna jätkusuutlikkuse.

Euroopas on aru saadud, et ainult kärpimine kärpmise pärast ei anna soovitud tulemust ning pigem kinnistab majanduse stagnatsiooni. Mõistagi ei tohiks elada üle oma võimete, kuid seisak ei lõppe enne kui inimestel pole piisavalt sissetulekut, et tarbida ja ettevõtjatel käivet, mille pealt teenida. Selleks ei pea olema majandusteadlane, saamaks aru, et kärpimine ja töökohtade kaotamine majandust ei elavda. Vastupidi, töötud on pigem ühiskonnale koormaks, alandades nende inimväärikust. Pikaajalisi töötuid on aga tööturule juba väga raske tagasi tuua.

Väärtustagem inimest

Eesti ja Euroopa suurim ressurss on meie inimesed ning majandus pole asi iseenesest! Majandus peab teenima inimest, seetõttu peab ka Euroopa Liit oma mitmeaastase finantsraamistiku ja veel koostamisel oleva Euroopa Komisjoni investeeringute ehk nn Junckeri kava põhiprioriteediks panustamist inimestesse.

Selleks, et eurooplased oleksid muutuvas maailmas konkurentsivõimelised, toetab Euroopa Liit näiteks Euroopa Sotsiaalfondi kaudu inimeste elukestvat ümberõpet. Eesti asi on seda raha mõistlikult kasutada, et selle kasutegur oleks võimalikult suur. Kahetsusväärne on tõdeda, et Eesti on jätnud mitmed võimalused kasutamata, et oma inimestesse investeerida, nt kriisiaastatel pole meie riik kordagi abi küsinud Euroopa Globaliseerumise Fondist, kus toetati pankrotistunud ettevõtete töötajaid. Teatud parempoolsete poliitikute sõnul olevat see liiga keeruline olnud, lihtsam on korrata vanat mantrat, et küll turg kõik asjad paika paneb ning poliitikud ei peagi üldse sekkuma.

Arvestades Eesti ja Euroopa üldist demograafilist olukorda, siis meil on iga inimene tähtis ning mõistlik oleks igaüht ühiskonna hüvanguks paremini ära kasutada. Milleks me koolitame kõrgelt haritud töötuid kui meil on paljudes valdkondades tööjõupuudus. Lõuna-Euroopas on palju haritud töötuid noori, kasutagem neid siis kasvõi Põhja-Euroopas ja vastupidi, käitugem siis ka reaalsuses ühtse turuna, mitte pelgalt ilusates sõnades.

Junckeri plaan kui uus lootus

Euroopa Liit investeerib juba praegu otseselt ja kaudselt inimestesse läbi mitmete meetmete kuid viimati väljakuulutatud Euroopa Komisjoni investeeringute kava majanduskasvu elavdamiseks on märgilise tähendusega ning näitab mõttemaailma muutust. Plaani n-ö kolmeks sambaks on: uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (ESIF) loomine järgmisel aastal; projektide registri loomine, et suunata raha sinna, kus seda vajatakse kõige enam; tegevuskava koostamine regulatiivsete kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Plaani täpne kava pole veel paigas ning selle sisuga täitmiseks on Euroopa Parlamendi erinevad fraktsioonid algatanud oma vastavate programmide koostamised. Tõsi, lõpliku otsuse vastuvõtmiseks võib veel kuluda kuid. Praegu pole veel täpselt ka selge kust tuleb lubatud 315 miljardit eurot. Seetõttu on paljud saadikud äärmiselt kriitilised antud plaani realistlikkuses, kuna praeguseks on kindel vaid 21 miljardi euro olemasolu ELi eelarvest, mis läheb ESIF loomiseks.

Mõistagi on kõik Parlamendi fraktsioonid huvitatud uute töökohtade loomisest kuid prioriteedid ja rõhuasetused on fraktsiooniti pisut erinevad. Nt Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu fraktsioon peab oluliseks, et investeeringute plaani kaasataks rohkem avaliku sektori rahastust, et ei loodetaks üleliia erakapitali kaasamisse. Meie fraktsiooni tähtsamaks prioriteediks on inimväärikuse tagamine ning selleks tuleb tegeleda ennekõike noorte tööpuuduse küsimusega, panustada teaduse ja digitaalse ühtse turu arengusse, mis annaks eurooplastele uusi ja kvaliteetseid töökohti.

Kokkuvõttes pole oluline kui kõlavad ja millised nimed on erinevatel poliitikatel, oluline on tagada inimeste toimetulek ehk inimväärikus.

Allikas: Postimees+ (11.12.2014)