Kas Eestil on toimiv regionaalpoliitika? Kas laevaühendus suursaartega on vaid ebameeldiv kuluartikkel ministeeriumi eelarves või vahend tagamaks ka saarte elanikele võimalikult võrdsed tingimused, küsib sotsiaaldemokraadist Hiiumaa vallavanem
Arvan, et laevaliiklust peaks käsitlema maanteepikendusena. Selle teema tõstatas 11. veebruari Saarte Hääles ka Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.
Kehtiva hinnakirja järgi (kui ei sõideta tippaegadel ehk reede pealelõunal saarele ja pühapäeva pealelõunal mandrile, mil rakendub lisaks 1,5-kordne hinnakoefitsient) tuleb kahe lapsega perel Saaremaal käigu eest välja käia 35 ning Hiiumaale sõites 40 eurot.
Edasi-tagasi kilomeetreid on aga vastavalt mõniteist ja veidi üle 40. Milline sõiduauto kulutab kilomeetri läbimisele euro või isegi enam?
Seega ei ole juba täna saartel puhkamine võrdsetel alustel ükskõik kuhu teise maakonda sõitmisega. Miks tahame kaalukaussi veel rohkem kallutada?
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus avaldas majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud kirjas sama mõtet: «…näen probleemi selles, et esitatud piletihinna tõstmise ettepaneku tulemusel suureneb Saaremaa ja Hiiumaa inimeste ja seal tegutsevate ettevõtete ebavõrdne kohtlemine teiste Eesti regioonidega võrreldes.»
Laevakompanii TS Laevad raporteeris nädalavahetusel rekorditest. Rohuküla-Heltermaa liinil viidi jaanuaris üle mere 28 843 reisijat ja 15 840 sõidukit, mis on parimad aasta esimese kuu näitajad läbi aegade.
«Reisijate arv suurenes jaanuaris võrreldes mullusega 14 protsenti ja sõidukite arv üheksa protsenti. Liini sõidukite arv oli rekordiline viiendat kuud järjest,» märkis TS Laevade juhatuse liige Ave Metsla.
Kasv on tulnud loomulikul teel ehk reiside arv ei ole sarnaselt reisijate arvuga kümnendiku võrra suurenenud. Jaanuaris oli ülemeresõitude arv suisa sama, mis aasta eest.
Hiiumaa elanike arv on alates märtsist 2020 iga kuu kasvanud. Sissekirjutusega elanike arv on kasvanud poolteist protsenti, 9440-lt 9570-le. Lisaks need, kel Hiiumaal teine kodu.
Trendide pealt võib prognoosida, et üleveo arvud jätkavad sarnases tempos kasvamist ka järgmistel kuudel.
Sellest tulenevalt järeldan, et sisendhindade tõusu saab kasvava piletimüügi ning lisatulu kaudu katta. Planeeritav hinnatõus vajalik ei ole.
Korduvalt on tähelepanu juhitud, et TS Laevade majandustulemused, sh kasumlikkus, on väga head. 2019. aastal oli kasum 7,35 miljonit. Aasta hiljem, kui koroonakriis pärssis reisimist, aga 7,45 miljonit. Tõsi, laevakompanii kasum ei ole seotud reisijate arvuga, kuna piletitulu liigub peaasjalikult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM).
Samas teame, et 67 protsenti Tallinna Sadama aktsiatest kuulub MKMile. AS Tallinna Sadam on omakorda TS Laevade ainuomanik. MKMi suuraktsionärina ei saa väita, et TS Laevad on sõltumatu börsiettevõte, mille tegevust nemad suunata ei saa.
Majandusnäitajad aga annavad veel kord kinnitust, et piletihindu tõsta vaja ei ole.
Kuu aja eest ütles Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, et «elektri hinna tõus on juba jõudnud toiduainete hindadesse ning hakkab õige pea peegelduma vastu tarbekaupade ja teenuste hinnasiltidelt».
Väide, et kui jätame kohalike elanike laevapileti hinna muutmata, siis saarte elanikele hinnatõus mõju ei avalda, on väär. Kui ettevõtjate jaoks muutub üle mere sõit kallimaks, siis tuleb neil mõelda, kuidas see lisakulu katta. Õige pea peegeldub see hinnasiltidel. Seega maksab selle ikka kohalik elanik kinni.
Laevapiletite hinna teema juures on mõistlik lahendus jätkuvalt võimalik. Võtame aja maha, nagu suursaarte esindusorganisatsioonid välja pakkunud on. Arutame teema asjaosalistega üheskoos läbi ning rakendame muudatused peale seda, kui oleme ühisosa leidnud.
Detsembri lõpus paistis, et oleme saavutanud konstruktiivse ja kaasava õhkkonna. Leppisime kokku, et muudatusi ei tehta enne, kui suursaarte omavalitsused ja ettevõtjate liidud on saanud määruse eelnõu ning mõjuanalüüsiga tutvuda ja arvamust avaldada.
Seda enam oli jaanuari viimastel päevadel välja öeldud kindel plaan hinnatõus juba märtsis kehtestada otsekui ämbritäis külma vett krae vahele. Sellisel viisil otsuste langetamine ei ole kindlasti hea tavaga kooskõlas.
Tegelikult ei kujuta ma aga praeguses olukorras ette, kuidas saakski määruse uue versiooni ehk hinnatõusu kehtestada. Saan aru, et praegu kehtiva korra järgi saavad suursaared vaid arvamust avaldada. Aga kui üks ministeerium ei kooskõlasta teise ministeeriumi eelnõu ehk valitsuses on eriarvamused – kas sellisel juhul võib edaspidi kooskõlastusringidest üldse loobuda ja iga minister toimetab vaid oma parema äranägemise järgi?
Hergo Tasuja: laevaühendus olgu maanteepikendus, mitte lisamaks