Sotsiaaldemokraatide eestvõttel lahendab valitsus aastakümneid kestnud mure – koht hooldekodus muutub abivajajatele pensioni eest kättesaadavaks ja perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. See on viimaste aastakümnete suurim, oodatuim ja vajalikuim reform sotsiaalvaldkonnas!

PERE SÄÄSTAB AASTAS TUHANDEID EUROSID

Eestis vajab ööpäevaringset hooldusteenust igal aastal rohkem kui 13 000 inimest. Koht hooldekodus maksab praegu keskmiselt 1000 eurot, mis tähendab, et perekond peab maksmiseks panustama teise pensioni jagu juurde. Hooldekodureformi tulemusena säästab pere mitmeid tuhandeid eurosid.

Peale rahalise kokkuhoiu saavad kümned tuhanded oma lähedase hooldusega tegelenud inimesed võimaluse jätkata või pöörduda tagasi oma erialase töö juurde, parandades nii oluliselt oma pere toimetulekut. Samuti võimaldab see leida varasemast rohkem aega endale ja oma lastele.

FOOKUS KODUTEENUSE ARENDAMISELE 

Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et inimesed saaksid elada väärikalt ja kaua iseseisvalt oma kodus. Selleks panustab riik koos kohalike omavalitsustega ka koduhooldusteenuste arendamisse läbi täiendava toetuse. Mõnel juhul on just hooldekodu väärikaks vananemiseks sobivaim paik. Praegu on aga hooldekodu koha kulu selgelt liiga suur koorem abivajaja lähedastele. 

HOOLDUSREFORM TAGAB KINDLUSTUNDE: teenus paraneb ja muutub pensioni ees kättesaadavaks

Riik investeerib hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse kokku 57 miljonit eurot aastas (2023. aastal 40 miljonit, kuna reform jõustub 1. juulist), tänu millele:

• on võimalik tagada hoolekodukoht pensioni eest;
• iga perekond, kelle peres on hooldatav, säästab aastas keskmiselt 6000 eurot;
• reformiga vähendatakse hooldajate koormust, mis tähendab ühtlasi ka hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Inflatsiooniga toimetulekuks tõuseb ka hooldajate töötasu.
• toetame koduhooldusteenuse arendamist kohalikes omavalitsustes, et pakkuda inimesele vajalikku tuge, et elada võimalikult kaua elada väärikalt ja iseseisvana oma kodus. 

Eestis on kuni 15 tuhat tööealist inimest, kellel ei ole lähedase hooldamise kõrvalt võimalik tööl käia. Kui hooldusreformiga õnnestub neist omastehooldajast tuua tööturule pooled, siis kasvavad riigi tulud maksude kaudu aastas ligi 60 miljonit eurot. Seega pole sotsiaaldemokraatide ellu kutsutud muudatus mitte kulu, vaid pikaajaline investeering meie inimestesse ja seega laiemalt ühiskonna toimimisse.

KA VÄIKE PENSION TAGAB HOOLDEKODUKOHA

Sotside survel esitas sotsiaalministeerium novembris 2022 Riigikogule väga olulise reformi muudatuse, mille tulemusel saavad hooldekodukoha pensioni eest peale keskmise pensioni saajad ka väiksema pensioniga leppima pidavad inimesed. Muudatus puudutab neljandikku pensionäridest ehk just kõige väiksema sissetulekuga inimesi ja seega kõige haavatavamat ühiskonnakihti.

Sotsiaaldemokraatide eesmärk oli koalitsioonileppe sõlmimisel ja iga-aastast 57 miljoni euro suurust investeeringut valdkonda nõudes see, et hooldekodukoht on kättesaadav igale Eestis elavale pensionärile, kellel on selleks vajadus.

Paraku jäi esialgsesse, septembris 2022 Riigikokku saadetud eelnõusse auk, mis tekitas olukorra, et hooldereform oleks võinud tulla ainult rikastele. Näiteks kõrgemat eripensioni saavad inimesed, kellel jääb hooldekodukoha tasust raha üle juba täna, said kalli reformi abil oma taskuraha suurendada veel enam kui 500 euro võrra. Samas väga paljud oleksid pidanud leidma omaste taskust juurde ligi 400 eurot või jääma koju omaste hooldada.

Keskmisest madalama pensioni saajate hulgas on näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal või lausa nn mustalt. Lisaks on päästjad, hooldajad ja paljude teiste vajalike ametite pidajad olnud sunnitud leppima palga ja pensionikoefitsiendiga, mis on tugevalt alla keskmise.