esimehe vastulause Postimehes artiklis «Vaadates üle piiritara» esitatud seisukohtadele.
Teatrikriitik , kes avaldas hiljuti Eesti-Vene suhteid käsitleva arvamusartikli, ei esinda ega ole kunagi esindanud selles küsimuses seisukohti.
Nagu kõik Eesti erakonnad, tunnevad ka kahetsust selle üle, et Eesti ja meie liitlaste suhted Venemaaga on pikaajalises madalseisus, kuid süü kehvade ja pingeliste suhete eest lasub täiel määral Kremlil ja suhete parandamise eelduseks on Venemaa valmisolek oma poliitikaid ja käitumist muuta.
Venemaa on sel sajandil oma ekspansionistlike ambitsioonide rahuldamiseks lausa kahel korral kasutanud naabrite vastu sõjalist jõudu. Sedavõrd jõhkrale rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumisele on raske leida paralleeli kogu maailmast. Euroopa Liidu ja NATO ühine surve Venemaale kehtestatud sanktsioonide näol on vähim, mida demokraatlike ja rahvusvahelist õigust austavate riikidena saame teha.
Moskva süsteemne mõjutustegevus ja sekkumine teiste riikide valimistesse on otseseks ohuks demokraatiale nii Venemaa lähinaabruses kui ka kaugemal. Lisaks seavad poliitilise pluralismi puudumine ja inimõiguste jämedad rikkumised Vene riigi sees selged piirid sellele, mil viisil ja mil määral saavad demokraatlikud riigid ajada Venemaaga normaalseid kahe- ja mitmepoolseid suhteid.
Isegi kui Venemaa ei ole ainus rahvusvahelist õigust eirav ja oma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele vilistav riik maailmas, ei saa me unustada, et tegu on Eestit okupeerinud režiimi õigusjärglasega, kes järjekindlalt keeldub Nõukogude Liidu kuritegudele adekvaatset hinnangut andmast, rääkimata vastutuse võtmisest. Püüd relvade jõul oma piire laiendada, agressiivne mõjutustegevus ja vaenulikud infooperatsioonid ning Läänemaailma alusväärtuste vastustamine muudavad tänase Venemaa ohuks Eesti ja kogu Euroopa julgeolekule. Seda ohtu ei tohi ükski Eesti huvide eest seisev poliitik eirata ega pisendada.
on nii valitsuses kui opositsioonis seisnud selle eest, et Eesti vastus kõigile Venemaa agressiivsetele sammudele oleks tugev ja väärtuspõhine. Me seisame selle eest, et Euroopa Liidus valitseks püsiv konsensus Venemaa sanktsioonide osas, et NATO heidutushoiak Läänemere regioonis tugevneks ja et meie võimekus Kremli vaenulikke infooperatsioone paljastada ja neile vastata järjepidevalt areneks. Need seisukohad omavad kõigi pädevate institutsioonide üksmeelset toetust ja nende muutmise teemal ei toimu erakonnas mingit arutelu.
Üks paremaid viise hoida keerulistel aegadel naabrite vahel suhteid on kultuurikontaktid. Samuti inimestevaheline läbikäimine, mis koroonaohu on küll praegu takistatud. See, et Eesti ja Vene inimesed omavahel suhtlevad ja kultuuri abil põhiväärtuste üle arutavad, on kindlasti mõlemale poolele kasulik. Aga ka selles vallas tuleb vahet teha vaba loomingu ja eneseväljenduse ning tellitud propaganda vahel.
Indrek Saar: Eesti ei saa Kremli ambitsioone vaadata roosade prillidega