Kui koroona-aastale tagasi vaadata, siis viiruse Eestisse jõudes oli valitsus üldjoontes oma ülesannete kõrgusel. Isegi need ministrid, kes alguses probleemi pisendasid ja bravuurikalt hanerasvast rääkisid, muutsid õige pea oma seisukohti, kirjutab erakonna esimees Indrek Saar EPLi arvamusportaalis.
Valitsus tegutses ja suutis anda avalikkusele selge sõnumi, et asi on tõsine, mida inimesed ka kuulda võtsid. Esimese šoki möödudes võis küll üha enam näha valitsusesisest konkurentsi – näiteks tuldi aeg-ajalt välja segaste ja vastuoluliste avaldustega.
Lisaks jäi venima suur osa tegevusplaanist, mis puudutas ettevõtluse aitamist, kui mõned privilegeeritud ettevõtted välja arvata. Aga laias plaanis sai valitsus pandeemia esimestel kuudel päris hästi hakkama.
Seevastu pärast kevadist eriolukorda läksid asjad ridamisi viltu. Kuna Eesti tuli muu maailmaga võrreldes viiruse esimese lainega suhteliselt hästi toime, siis läks valitsus suvele vastu ennast kiites. Keskne lubadus oli, et edaspidi ollakse palju targemad ning järgmise laine puhul ei panda lukku mitte enam Eestit, vaid viirus. Ja siin me nüüd oleme – kõik tervisenäitajad on kordades halvemad kui kevadel.
Teise laine tulekus ei olnud ju mingit kahtlust, küsimus oli vaid ajas ja ulatuses. Suvi andis valitsusele aega, et õppetunnid läbi analüüsida ja valmistuda viiruse uueks puhanguks. Selle asemel passiti kuude kaupa, sügisel loksuti ühest valitsuskriisist teise ja vaieldi ning nägeleti ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega, kohati ka ekspertidega. Enamik otsuseid tehti hilinenult ja rapsides, kusjuures reeglina nende vajalikkust avalikkusele arusaadavalt ei põhjendatud.
Enneolematust pandeemiast ei aita meil ju jagu saada abielureferendum, millele valitsusliit on end pühendanud ja sundinud ka ülejäänud ühiskonna üdini vale ja mittevajaliku referendumiga tegelema.
Tegemata töö
on suve teisest poolest juhtinud koos paljude praktikute ja ekspertidega valitsuse tähelepanu hädavajalikele ennetustegevustele. Kahjuks kurtidele kõrvadele. Augustist alates valitseb segadus haridusministeeriumi koolidele suunatud juhiste ümber – kord teatatakse, et koolijuhid peavad ise otsustama, siis kritiseeritakse nende otsuseid ja lõpetuseks pannakse üleöö kinni kõik koolid sõltumata sellest, kas koolis või isegi piirkonnas on olnud haigusjuhtumeid.
Septembri keskel esitasime seaduseelnõu haiguspäevade kompenseerimiseks alates esimesest päevast. Pea sama kaua on terviseamet hoiatanud, et haiguse laialdases levikus on suuresti süüdi töökohakolded. Valitsus venitas otsustamisega seni kuni meie haiglate täituvus hakkas jõudma kriitilise piirini.
Nakatumisnäitajad on kõige kõrgemad just suurte töökollektiividega Ida-Virumaal. Uuest aastast hüvitatakse lõpuks haiguslehti alates teisest haiguspäevast, seda küll vaid mõne kuu vältel. Meie seis oleks täna tunduvalt parem, kui nii elementaarne lahendus rakendunuks palju varem. Oma jälje on jätnud ka sügisene lõputu arutelu maskide teemal.
Esiteks ei suutnud valitsus anda õigel ajal jõulist soovitust kanda viiruse leviku piiramiseks siseruumides ja ühistranspordis maski. Teiseks puhuti nii lõkkele üha uusi vandenõuteooriaid ja ergutati maskivastaseid.
Kõige tipuks on selgunud, et erinevalt mitmest teisest riigist ei kasutanud Eesti suve täiendava meditsiinipersonali koolitamiseks, kes saaksid kriitilises seisus saaks haiglatele appi minna. Siia loetellu kuulub ka selgete kriisistsenaariumite puudumine. Praeguselt valitsuselt on seda ilmselt palju tahta, aga tegelikkuses tuleks eeskuju võtta Soome valitsuse mõtestatud ja süsteemsest tegevusest, mille toel on põhjanaabrite tervisenäitajad kordades parema kontrolli all.
Arusaamatud sööstud
Detsembris, kui olukord muutus üha kriitilisemaks, kasvas ka surve valitsusele. Aga kuna stsenaariume polnud läbi mõtestatud ega „mängitud,“ siis lajatas valitsuskabinet esimeste „kättejuhtuvate“ piirangutega, millel ei olnud teadmispõhisusega mitte mingit pistmist ja kuhu pikiti omaenese uskumustest tulenevaid erandeid. Taolistest piirangutest ei pruugi kasu olla.
Seda enam, et inimesed ei kipu täitma reegleid, mille mõttekusest nad aru ei saa. Eesti inimene on piisavalt umbusklik ja ratsionaalne, et küsida, miks ma seda õieti tegema peaksin. Ja kuidas lastevanematele selgitada, miks pandi esimeste piirangute puhul koolid kinni, kuid kõrtsid jäeti lahti?
Jõulude eel teatas valitsus, et aastalõpu pidustuste ajaks lähevad kinni kõrge nakatumisega Tallinna ja Harjumaa kõrtsid, spaad, teatrid ja kontserdisaalid. Ma väga loodan, et inimesed on kohusetundlikud, aga kardetavasti ei ole seda sugugi mitte kõik, mis tähendab, et sõidetakse rõõmsalt üle Eesti piirkondadesse, kus uksed on kutsuvalt avatud. Paari nädala pärast on näha, mida see endaga kaasa toob.
Tahaksin aasta optimistlikult lõpetada, aga ülalkirjutatut arvesse võttes ei ole see võimalik. Küll aga on võimalik vaadata lootusrikkamalt uude aastasse. Me kõik saame vastutustundliku käitumisega kaasa aidata sellele, et uus aasta tuleks lõppevast palju parem.
Indrek Saar: Eesti seis oleks helgem, kui valitsus poleks viiruse teises laines teinud järjest vigu