Indrek Saar: Valitsusliit ajas presidendivalimiste asjus rahvale puru silma

Indrek Saar

„Näidake mulle üks asi, mida see valitsus teeb ükskõik mis valdkonnas, mis nende arvates on õigesti ja hästi tehtud,“ hädaldas Martin Helme äsja selle üle, et koalitsioon pole opositsiooni silmis armu leidnud. On tõsi, et Jüri Ratase valitsuse kiiduväärseid samme annab tikutulega otsida. Viltu läinud ja lausa Eesti tulevikku ohustavaid asju on kordades rohkem. Kahetsusväärselt pikk on ka tänaste võimulolijate tegemata tegude ja ellu viimata lubaduste loetelu, kirjutab sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar EPLi arvamusloos.

Sellesse nimekirja kuulub nii põhimõtteline asi nagu presidendivalimised, milles kõik kolm valitsuserakonda on rahvale kõvasti puru silma ajanud. Aasta pärast valitakse taasiseseisvunud Eestis seitsmendat korda riigipead – 2021. aasta augustis koguneb riigikogu uut presidenti valima. Suure tõenäosusega ei saa parlament selle ülesandega hakkama, sest jõudude vahekord Toompeal annab imevähe lootust leppida kokku kandidaadis, kelle poolt hääletaks vähemalt 68 saadikut. Sellisel puhul läheb presidendivalimiste järg edasi valimiskogu kätte.

Valimiskogus peetavate presidendivalimiste korral istub Estonia kontserdisaalis kohalike omavalitsuste esindajaid aga umbes 120 võrra vähem kui 2016. aastal. Valijameeste kogu kokkukuivamise põhjus peitub valitsuse suutmatuses jõuda kokkuleppeni haldusreformi järgsetes vajalikes muudatustes presidendi valimise seaduses.

Haldusreform jättis Eesti kaardile varasema 200 asemel 79 omavalitsust. Kui neli aastat tagasi oli 101 riigikogu liikme kõrval valimiskogus 232 linnadest ja valdadest pärit valijameest, siis tuleval aastal on neid saja ringis. Täpne riigipead valima tulevate omavalitsuste esindajate number sõltub hääleõiguslike kodanike arvust.

Ükski koalitsioonierakond pole lubatuni jõudnud

Läinud sügisel rääkis Helir-Valdor Seeder Isamaa nimel vajadusest leida nii koalitsioonis kui riigikogus üksmeel valijameeste arvu kasvatamise ja valimiskorra muutmise osas. Jaanus Karilaid teatas omakorda Keskerakonna toetusest valijameeste arvu suurendamisele, sest „kohalik volikogu on kodanikule lähemal kui riigikogu.“

Võimalik, et koalitsioon omakeskis midagi arutas, igatahes opositsiooni poole pöörduma ei vaevutud. Lahendust pole ja tänaseks on läinud lõplikult luhta plaan muuta 2021. aasta valimiste ajaks vabariigi presidendi valimiste seadust nii, et valijameeste osakaal valimiskogus drastiliselt ei kahaneks. Nimelt ütleb riigikohtu lahend, et valimisreeglid peavad paigas olema vähemalt aasta enne valimiste toimumist.

Keskerakond ja EKRE on aastaid lubanud kõrgelennuliste sõnade saatel anda presidendi valimine rahva kätte. Tsiteeriksin veelkord Martin Helmet, kes leidis 2016. aasta augustis: „Valimiskogu ei asenda küll presidendi otsevalimist rahva poolt, aga on siiski oluliselt demokraatlikum ja õiglasem moodus kui kokkulepped ja skeemid riigikogus.“ Valijameeste ridade vähenemine tähendab tema tõlgenduses seega ka järeleandmisi demokraatias ja õigluses.

Väikese vahepalana – ilmselt on Mart Helmel Martinist enamgi meeles need 16 häält, mis ta presidendikandidaadina valimiskogus sai. 2018. aastal pidas tänane siseminister ERRile antud intervjuus oma toonast häältesaaki küll „eriteenistuste töö tulemuseks.“

Keskerakond seisis oma viimases valimisprogrammis presidendi otsevalimiste kehtestamise kõrval ka selle eest, et kohalike omavalitsuste otsustusõigus ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel suureneks. Tegelikkuses omavalitsuste esindajate roll ja sõnaõigus presidendi väljaselgitamisel hoopis väheneb.

Valijat ei tohi petta

Demokraatia tugevdamist lubanud valitsusparteid on taaskord valijaid petnud. Suutmatus leppida kokku valijameeste küsimuses ennustab samuti ette koalitsiooni võimetust teha koostööd 2021. aastal riigipea valimistel. Kui nii läheb, siis häbistavad valitsus ja riigikogu enamus end oma valijate silmis.

Kinnitan siinkohal üle, et sotsiaaldemokraadid presidendi otsevalimisi ei poolda, kuna meie põhiseadus annab presidendile piiratud volitused. Rahva poolt valitud presidendile seataks paratamatult kõrgendatud ootused ja lootused, mida ta ei suuda täita. Toetasime aga ettepanekut suurendada omavalitsuste esindajate osakaalu valimiskogus, et see saaks laiapõhjalisem.

Indrek Saar: Martin Helme 16 häält annavad tunda. Koalitsioon ei üritagi presidendivalimisi õigeks saada