Ivari Padar: Eesti rahvas vajab rohkem võrdseid võimalusi

Presidendivalimised on seljataga ja usun, et oleme saanud Eestile väärika riigipea. Edu uuele presidendile! See oli aga alles algus, kirjutab sotsiaaldemokraat ja Riigikogu liige Ivari Padar Lõuna-Eesti Postimemehes.

Riigikogu ootab ees väga tihe tööaasta. Juba 14. septembril jõuab parlamendi suurde saali kolmandale lugemisele ja kinnitamisele põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus. See pika nimega seadus reguleerib üsna jõuliselt põllumeeste ja toidutootjate ning kaubanduse vahelisi suhteid. Eesmärk on kaitsta esimesi autute kaubandusvõtete eest.

Seadus toob välja 16 tehingut ja tegu, mis puudutavad maksetähtaegu, tarneid ja müügitingimusi. Näiteks on keelatud üle 30 päeva ulatuvad maksetähtajad, ühepoolne tarnelepingu tingimuste muutmine ja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega.

Tegu on suure sammuga aruka põllumajanduspoliitika kujundamise teel. Olin selle teemaga seotud juba Euroopa parlamendis, kus tõsiselt käsitleti, kuidas panna liialt mõjuvõimsateks muutunud kaubanduskettidele nii-öelda päitsed pähe.

Omaette suur väljakutse on Euroopa Liidu uue eelarveperioodi raha kasutamine. Eestil on võimalus saada aastani 2027 põllumajanduse ja maaelu hüvanguks umbes kaks miljardit eurot. Kuidas seda kõige mõistlikumalt rakendada?

Kriiside, nagu ka pikalt kestnud tervishoiukriisi kaasnähtus on kihistumise suurenemine, mis ühtlasi põhjustab ühiskonnas üha rohkem vastandumisi. Vajame arukaid ja edasiviivaid lahendusi, mis on suunatud sellele, et Eestis oleks vähem vaesust.

Minu poole on juba pöördunud liha- ja piimaveisekasvatajad, mahetootjad, seakasvatajad ja aiandustootjad, kes kõik tahavad paremat arusaamist oma tulevikuväljavaadete kohta. Maaelukomisjonil on, mida arutada.

Hiiumaa talumehed on võtnud maaelukomisjoniga ühendust seoses metssigadega. Saarel on arvukalt sigu ja nende tekitatud kahju suur, aga see pole ainult hiidlaste probleem. Soovin koostöös keskkonnakomisjoniga leida murele mõistliku lahenduse.

Nagu tavaks, jõuab septembri lõpus riigikokku järgmise aasta riigieelarve. Majandusprognoos on hea ja seega on mitme alarahastusest tingitud valukoha leevendamine või lahendamine võimalik. Näiteks politseinike ja päästjate palgad, mis kaugel Eesti keskmisest ja vajavad tõstmist.

Hädasti on vaja muudatusi ka hooldekodu kõrgete tasude küsimuses, et ükski abivajaja ei jääks rahapuudusel asutuse ukse taha või et ta saaks väärikat hoolekannet oma kodus.

Olen ka varem kirjutanud valitsuse plaanist kärpida huvihariduse toetust, mis vähendaks Kagu-Eesti laste võimalusi aastas kahe miljoni euro võrra. See toetus oli igati mõistlik regionaalpoliitiline ja laste arengut toetav meede, mis võeti kasutusele, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses. Loodetavasti läheb kuri plaan laste huviharidust kahjustada luhta.

Viimasel ajal olen mitmel korral lähedalt näinud, kui keeruline on inimestel saada õigusabi. Moodsa kuritegevuse ajastul tõmmatakse lihtsad inimesed nende enese teadmata petuskeemidesse ning järsku hakkavad postkasti laekuma rahanõuded. Ole siis tark ja hakka vaidlema. Kes vaidleb ja kes lööb käega…

Majandusprognoos on hea ja seega on mitme alarahastusest tingitud valukoha leevendamine või ära lahendamine võimalik. Võtame näiteks politseinike ja päästjate palgad, mis on kaugel Eesti keskmisest ja vajavad tõstmist.

Kavatsen selle teema avada parlamendi tasemel, et taolistesse olukordadesse sattunud inimesed saaksid tuge. Muuseas tähendab see seda, et riigieelarvest tuleb suunata rohkem raha tasuta õigusabi osutamiseks.

Juba 16. septembril ootab sotsiaaldemokraatide initsiatiivil riigikogus ees arutelu «Ebavõrdsus Eestis – kas vaesust saab välja kärpida?». Kriiside, nagu ka pikalt kestnud tervishoiu­kriisi kaasnähtus on kihistumise suurenemine, mis ühtlasi põhjustab ühiskonnas üha rohkem vastandumisi. Vajame arukaid ja edasiviivaid lahendusi, mis suunatud sellele, et Eestis oleks vähem vaesust ja rohkem võrdseid võimalusi.

Ivari Padar: Eesti rahvas vajab rohkem võrdseid võimalusi