Jaak Juske: maakoolide sulgemine kasvatab regionaalseid lõhesid, miks vaikib riigihalduse minister

Jana RistimetsHaridus

Sotsiaaldemokraadid ootavad riigihalduse ministrit Jaak Aabi riigikogu ette andma aru seoses valitsuse plaanidega, mis viivad paljude maagümnaasiumide- ja põhikoolide sulgemiseni. 

 Arupärimise üle andnud Jaak Juske väitel on valitsus haridusstrateegia 2021-2035 alusel tegemas Eesti koolivõrku puudutavaid otsuseid, mis on väga suure regionaalse mõjuga. „Mõni päev tagasi saime teada, et valitsus maksab rahalist toetust neile kohalikele omavalitsustele, kes on valmis sulgema oma koolis vähem kui 100 õpilasega gümnaasiumiosa. Samuti loobutakse kodulähedase põhikooli põhimõttest ning haridus- ja teadusminister on meedias avaldanud arvamust, et kolmanda kooliastme sulgemine võiks puudutada 100 põhikooli, kus kolmandas kooliastmes käib alla 30 õpilase,“ märkis Juske. „Need otsused viivad regionaalse ebavõrdsuse märgatava suurendamiseni ning ohustavad piirkondade kultuurilist omapära ja elujõudu. Samuti satuvad surve alla need omavalitsused, kes soovivad gümnaasiumi- või põhikooliosa säilitada. Regionaalarengu eest vastutav minister paraku vaikib.“

Sotsiaaldemokraadid pärivad Aabilt, kas ta on uurinud koolide sulgemise või koomale tõmbamise mõju kohalikule elule ning kas ta on teinud omalt poolt valitsusele ettepanekuid. „Kas valitsus plaanib vähendada toetust neile alla 100 õpilasega maagümnaasiumidele ja alla 30 õpilasega põhikoolidele, mida kohalik omavalitsus ei otsusta sulgeda? Kuidas mõjutab koolivõrgu oluline kokkutõmbamine maapiirkondades noorte perede elukohavalikut, milline on selle mõju väiksemate omavalitsuste ettevõtluskeskkonnale, sotsiaalsele sidususele ja elujõule?,“ küsivad arupärijad.

Paljud väikesed maagümnaasiumid ja -põhikoolid täidavad olulist rolli kohaliku kultuuri edendamisel, märkis Juske, tuues näiteks Värska gümnaasiumi Setomaa vallas. Ministril tuleb öelda, millist mõju avaldaks seto omanäolise kultuuri säilimisele see, kui Värskas pandaks mõni kooliaste kinni.