Jaak Juske: Sajand pärast Tartu rahu

2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu lõpetas üle aasta kestnud Vabadussõja. Sajand hiljem tähistame väärikalt selle ajaloolise sündmuse aastapäeva, tõmbame kokku oma riigi juubelipidustused ning vaatame riigi ja rahvana kindlalt tulevikku, kirjutab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ning ajaloolane Jaak Juske.

Tartu rahuleping on üks Eesti riigi sünnidokumente. 402 päeva kestnud Vabadussõjas jäi vastsündinud riik tuhandete langenute hinnaga püsima. Võib öelda, et ajalugu oli meie poolt. Eestil oleks võinud minna palju halvemini. Neelas ju punaarmee toona uue sündiva impeeriumi rüppe paljud varasema tsaaririigi koosseisu kuulunud alad. Ülekaalukat vaenlast aitasid meil võita liitlased – britid, soomlased, taanlased ja teised. Aga esmajoones meie endi soov olla iseseisevad ja kaitsta oma maad. Vabadussõda aitas eesti rahval kinnitada usku iseendasse, usku oma riigi võimalikkusesse.

Täna oleme rahvana sada aastat targemad. Kahe ilmasõja vahel hoidis Eesti sõjalist erapooletust. Seda ka siis, kui algas Teine maailmasõda. Neutraalsus ei taganud aga Eesti riigi püsimist. Kui Nõukogude Liit meile 1939. aasta septembri lõpus ultimaatumi esitas, olime sisuliselt täiesti üksi. Ilma liitlasteta.

Meile meeldib rõhutada oma kannatusi rahvana 20. sajandil. Jah, neid karme lugusid, uskumatut inimlikku traagikat ei tohi unustada. Tähistades aga Vabadussõja lõpu suurjuubelit, võiksime tunda rõõmu omariiklusest, sellest, et oleme vaba rahvas. Kui palju on meist suuremaid rahvaid, kes tänagi iseseisvuse eest võitlevad, sellest unistavad. Eestlastele on aga ajalugu andnud kõigest ühe inimea jooksul kaks võimalust: üks kord oma riik luua, teine kord see taasluua.

Ja iseseisvuse taastamise järel oli selge, et Eesti ei tohi enam kunagi jääda üksi. Selleks oleme liitunud NATOga, ehitanud üles tugevad liitlassuhted. Tihti hirmutatakse, et NATO on kriisis ja kohe lagunemas. Oma 71 aasta pikkuses ajaloos on NATOs olnud tänasega võrreldes palju suuremaid vaidlusi, alati on aga saavutatud kokkulepe ja mindud tugevamana edasi. Täna on NATOl olemas Baltikumi kaitseplaanid, mida hiljuti Londonis ka uuendati. NATO heidutuse raames on Eestis meeste ja tehnikaga kohal meie suured ja olulised liitlased. Nii ei ole liialdus öelda, et Eesti julgeolek ei ole ajaloos kunagi varem niivõrd kindel olnud. See ei tähenda aga, et maailm poleks täis julgeolekuohte, mida tuleb koos liitlastega pidevalt jälgida ja vajalikke samme astuda.

Aga tulles tagasi Vabadussõja lõpu juurde. Samal ajal, kui Tartus rahuleping allkirjad sai, jätkas Toompeal tööd Eesti Asutav Kogu, kes sai 1920. aasta juunis valmis Eesti esimese põhiseaduse, mille järgi sama aasta hilissügisel valiti Riigikogu I koosseis. Nii ei ole meie riikluse suurjuubelid veel kaugeltki lõppenud. Ees on Eesti põhiseadusliku korra 100. sünnipäev. Vabadussõja ajaloost ilmub aga neil päevil mahukas kaheköiteline koguteos.