Jaak Juske: sotsiaaldemokraadid on seisnud 115 aastat demokraatia eest

Tänavu novembris tähistame 115 aasta möödumist Eesti esimese sotsiaaldemokraatliku partei sünnist. Sotsiaaldemokraatidel on olnud kandev roll Eesti riigi ja selle õigusliku järjepidevuse loomisel ning iseseisvuse taastamisel, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Juske.

Eesti sotsiaaldemokraatia lugu algas tsaariajal ligi 140 aastat tagasi. 1860. aastal sündinud Mihkel Martna levitas sotsialistlikke ideid 1880. aastatel Tallinnas ja Tartus. Tema ümber moodustus Eesti esimene sotsialistlik ring, kuhu lisaks eestlastele kuulusid ka läti ja juudi vasakpoolsed. See ring lagunes alles 20. sajandi alguses, kui olulisemad sotsialistid – August Rei, Alma Ostra, Karl Ast ja teised – koondusid Tallinnasse ajalehe Teataja ümber.

1873.aastal sündinud Peeter Speek hakkas 1903. aastal andma Tartus välja ajalehte Uudised. Speek väljendas oma ajalehes sotsialistlikke vaateid ning kui puhkes 1905. aasta revolutsioon, asus ta organiseerima Eesti-põhist sotsialistlikku parteid. Tema juhtimisel loodigi novembris 1905 esimene kohalik vasakpoolne partei Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis kasvas sama aasta lõpuks Eesti kõige suuremaks poliitiliseks jõuks. Ajalehest Uudised sai erakonna häälekandja, mis seisis selgelt vasakpoolsete vaadete eest.

1905.aasta kevadel avaldas Speek ajaleheveergudel esmakordselt nõudmise Vene keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. Nii hakati Tartu sotsialiste kutsuma föderalistideks. Ajaleht Uudised suleti Vene võimude poolt 1906. aastal, kui Eestis rakendati valitsuse karistuspoliitikat. Peeter Speek oli sunnitud põgenema välismaale, kust ta enam tagasi ei pöördunudki.

Revolutsioonilisel 1917. aasta sügisel loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, võeti vastu otsus Eesti autonoomia kohta ning nõuti rahvaste enesemääramisõiguse rakendamist. Mõned kuud hiljem toetati aga juba Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. Asutava Kogu valimistel kevadel 1919 saavutasid sotsiaaldemokraadid koos teise toonase mõjuka vasakpoolse partei Tööerakonnaga absoluutse enamuse. Asutav Kogu võttis 1886. aastal sündinud August Rei juhtimisel vastu maaseaduse, millega riigistati mõisamaad. See oli toona rahva seas väga oodatud otsus. 1920. aasta juunis saadi aga valmis Eesti esimese, väga demokraatliku põhiseadusega.

Esimesel iseseisvusperioodil olid sotsiaaldemokraadid mõjukas parlamendipartei, kes osales ka mitmes valitsuses. Üks erakonna toonaseid liidreid August Rei oli mõnda aega riigivanema ametis. Rei kõige olulisem roll oli aga aastatel 1945-1963, kui tal tuli eksiilvalitsuse peaministrina presidendi ülesannetes hoida paguluses Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

Eestis taastati Marju Lauristini eestvedamisel sotsiaaldemokraatlik partei 1990. aasta septembris. Kokku on erakond osalenud viimase 30 aasta jooksul seitsmes valitsuses. Andres Tarand on olnud peaministri ning erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves riigipea ametis.

Kui vaadata Eesti sotsiaaldemokraatide enam kui sajandi taha ulatuvat lugu, on seistud samade väärtuste eest. Oponendid paremast äärest on sotsiaaldemokraate süüdistanud tihti Eesti iseseisvuse vastu töötamises. Ajalugu räägib aga hoopis teise loo. Erakond on toetanud alguses Eesti autonoomiat, hiljem aga selgelt iseseisva riigi väljakuulutamist, selle õigusliku järjepidevuse hoidmist ning taastamist.

Sotsiaaldemokraadid on seisnud alati õiglase, solidaarse, võrdseid võimalusi tagava demokraatliku ühiskonna eest. Need väärtused said raiutud ka Eesti esimesse, 1920. aastal vastu võetud põhiseadusesse. Oli ju Eesti esimeste riikide seas, kus tagati valimisõigus naistele ning kultuurautonoomia vähemusrahvustele. Loodi parlamentaarne demokraatia. Need esimese põhiseaduse väärtused elavad paljuski edasi Eesti tänases, 1992. aastal sündinud põhiseaduses.

Milline on aga sotsiaaldemokraatia tulevik Eestis? Eesti sotsiaaldemokraadid on täna Riigikogus esindatud erakond ning osa üle-Euroopalisest parteist. Viimastel aastatel süvenenud väärtuskonflikt, aga ka tänane majanduskriis näitab, et vasakpoolsel solidaarsust väärtustaval ning vähemuste õigusi austaval ilmavaatel on täita oma kindel roll ühiskonnas ka nüüd ja edaspidi. Eesti on väike ühiskond, kus oluline on iga inimene. Peame ehitama riiki nagu perekonda, kus hoitakse igaühte, kus aidatakse järgi neid, kes vajavad tuge, kus ei jäeta kedagi maha. Vajame lõhede süvendamise asemel nende ületamist. Ja need pole lihtsalt ilusad sõnad. Nende aegumatute põhimõtete eest on sotsiaaldemokraadid seisnud 1905. aastal, seisavad 2020. aastal ja kindlasti ka tulevikus.

Septembris möödus 30 aastat Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taasasutamisest Eestis ja novembrikuus täitus 115 aastat sotsiaaldemokraatliku liikumise algusest. Need on kaks väga väärikat tähtpäeva, mida tähistame laupäeval, 28. novembril algusega kell 11.00 toimuval e-konverentsil “115 aastat demokraatia eest”.