Kui heade mõtete linn Tartu annab linnas üha rohkem ruumi jalakäijatele ja ratturitele, on Tallinna tänased keskerakondlastest juhid oma mõtteviisilt ikka veel eelmises sajandis, kirjutab Riigikogu ja Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jaak Juske Õhtulehes.
Lõppenud suvel muudeti Tartu südalinnas asuv Vabaduse puiestee paariks kuuks Autovabaduse puiesteeks. Autodele kuulunud linnaruum anti täielikult jalakäijatele. Ja kuigi kriitikud väitsid, et nüüd variseb Emajõe-äärse linna liiklus kokku, seda ei juhtunud. Tartu südalinn ja jõeäärne ärkasid hoopis ellu, täitudes inimestega.
Pealinn Tallinn liigub aga viimasel ajal täiesti teises suunas. Eelmise linnapea Taavi Aasa ajal algatati Tallinna peatänava projekt, mis oleks piiranud südalinnas Narva maanteel ja Pärnu maanteel oluliselt autoliiklust ning andnud tänavaruumi ühistranspordi kõrval suures osas jalakäijatele. Kusjuures seda kõike mitte ainult paariks kuuks, vaid statsionaarselt. Suurejooneline plaan kõlas paljulubavalt. Õige pea selgus, et see kõik oligi olnud liiga ilus.
Uus keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvart tõmbas ühe oma esimese olulise otsusena peatänava projektile pidurit, väites, et autosid on linnas sedavõrd palju, et nende päralt olevat ruumi ei saa nii suurel määral piirata. Tänavu 13. septembril antud intervjuus lisas Tallinna linnapea: „Küsimus on, kui palju me saame piirata autoliiklust olukorras, kus autode arv kasvab iga aastaga. See ei ole ainult Tallinna tendents, see on tegelikult iga suure Euroopa linna tendents”.
Kõlvart ei saa aru lihtsast reeglist: mida rohkem linnaruumi anda autodele, seda rohkem neid tänavatele tuleb. Seda vähem on ruumi jalakäijatel ja ratturitel. Seda vähem on linnas rohelust. Kahtlemata tuleb järjepidevalt korrastada ka sõiduteid, aga autoliikluse eelistamine on paraku ummiktee. Alternatiivsed liikumisvõimalused tuleb teha kiiremaks ja mugavamaks. Samas on näidanud Tallinna senine kogemus, et tasuta ühistransport üksi ei vähenda autostumist.
Nii on selge, et peatänava ja teiste jalakäijate ala suurendavate projektidega tuleb minna edasi. Keskerakondlik linnavõim võiks võtta eeskuju Tartult, alustades Autovabaduse puiestee projektiga ka Tallinnas. Anname Pärnu ja Narva maantee Tallinna südalinnas kas paariks kuuks aastas või näiteks iga nädal üheks päevaks jalakäijatele, lubades seal sõita vaid ühistranspordil. Vaatame, mis juhtub. Tartu ja mitme teise Euroopa linna eeskuju näitab, et liikluskaost ei järgne. Tegelikult on üpris sarnane kogemus Tallinnal olemas. Igal suvel võetakse korraga ette mitu suur tänavaremonti. Linnaliiklus kohaneb alati uue olukorraga.
Teine teema, kus Tallinna juhtidel Tartu kolleegidelt õppida tasub, on jalgrattaliikluse soodustamine. Pealinn on küll paari aasta eest võtnud vastu jalgrattastrateegia, tegelik pilt linnas on aga pehmelt öeldes masendav. Olemasolevad jalgrattateed on tihti eluohtlikud ning omavahel ühendamata. Laseri saade pööras sellele hiljuti tähelepanu, pannes südalinnas asuva rattatee piirdejoonele tomatid, mis vaid paari minutiga autode poolt sodiks sõideti. Transpordiameti esindaja asjatundmatu, ratturite turvalisust eirav kommentaar tõi aga kaasa Tallinna ratturite rahvarohke protestipiketi linnavalitsuse juures.
Tallinnal tuleb paberil olev rattastrateegia ka päriselt ellu viia. See aga eeldab, et laiemalt keskkonnasõbraliku linnaruumi loomine ka tegelikult linnavõimu jaoks prioriteediks saab. Siiani on see olnud vaid kord aastas septembris autovaba päeval suure meediakära saatel paariks tunniks mõne tänava sulgemine autoliiklusele. On selge, et senise linnavalitsuse jätkamisel seda suurt muutust ei toimu. Nii on ainus võimalus aasta pärast valimistel Tallinnale uued euroopalikku linnaruumi väärtustavad linnajuhid valida.
Jaak Juske | Tallinn võtku eeskuju autovabaduse linnalt Tartult