Jaak Juske: Vajame konsensust, et laste arvelt ei kärbita

Jaak Juske

Alati, kui on riigikogu valimiste kampaania, siis kõik erakonnad siin saalis ja ka väljaspool riigikogu lubavad anda rohkem raha haridusvaldkonda, rohkem toetada lapsi ja lastega peresid. Siis, kui valimised läbi on ja võimule saadakse, siis tihti need lubadused kas unustatakse või viiakse ellu poolikul moel. Sotsiaaldemokraadid on siin aga selgelt meeldivaks erandiks. 

Omal ajal, enne valimisi, me lubasime, kui me saame valitsusse, siis me tõstame piinlikult madalaid lapsetoetusi ja sinna saades neid ka hüppeliselt tõstsime. Aastal 2015 me lubasime, et võimule tulles me anname kohalikele omavalitsustele raha selleks, et toetada jõulisemalt laste ja noorte spordi‑ ja huvitegevust. Valitsuses me viisime selle lubaduse aastal 2017 ellu. Kuni tänase päevani on riik iga aasta eraldamas üle 14 miljoni euro lisaks, mis lähebki selleks, et omavalitsused saaksid korraldada laste huvi‑ ja sporditegevust. Selle väga vajaliku toetuse abil saab tänavu umbes 30 000 last enam käia huviringides ja spordiklubides. Ei ole kahtlust, et see on väga vajalik meede.

Selle aasta kevadel teatas tänane Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, et nad asuvad eelarvet kärpima. Me võime selle üle vaielda, kas eelarvet tuleb kärpida või mitte, aga fakt on see, et neid kärpeid alustati laste arvelt ja just nimelt otsustati poole võrra kärpida sedasama huvihariduse toetust. Ja mis oli eriti inetu ja alatu, et kärpevajadust põhjendati sellega, et tuleb tõsta õpetajate palkasid. Ma olen suhelnud väga paljude õpetajatega, kellel on olnud väga piinlik, et tänane valitsus on nad pannud sellisesse kahvlisse.

Kuna see väga rumal kärpeplaan pälvis väga terava vastasseisu, siis nüüd, kui me menetleme järgmise aasta eelarvet, on mõned miljonid juurde leitud. Aga ikkagi ootab seda meedet järgmine aasta miinus 4 miljonit eurot, mis tähendab, et umbes 10 000 last järgmisel aastal seda toetust ei saa. Jah, valitsusliit on püüdnud lükata vastutuse kohalike omavalitsuste kaela, aga kuna riik on  kohustuse võtnud riik, siis tuleks valitsus seda ka tulevikus täita.

Hiljuti meie ees esinenud peaminister Kaja Kallas rääkis sellest, kuidas tuleks jõulisemalt üheskoos võidelda neetud viirusega. Ta tõi ilusa võrdluse, et need meetmed, mida me rakendame viiruse pidurdamiseks, võiks olla samasuguses üksmeeles, nagu me oleme konsensuslikult eraldamas igal aastal riigikaitsekulutusteks 2% SKPst. Meil tegelikult võiks olla samasugune konsensus ka selles osas, et me laste ja noorte arvelt ei kärbi või kui tõesti riik on minemas pankrotti, et tuleb kärpeid teha, siis on lapsed ja noored ja haridus see kõige viimane koht, kus me kulusid koomale tõmbame..

Üks asi veel. Tänane haridusminister proua Kersna on väga õigesti rõhutanud seda, et viiruseolukorras on üha tõsisem probleem meie noorte üha kehvem vaimne tervis. Just nimelt huviringis käimine, spordiga tegelemine annab meie noortele positiivse kogemuse, aitab neile süstida rõõmu ja edutunnet. Seda vajalikum on leida need 4 miljonit eurot ja mitte huvi‑ ja sporditegevuse järgmine aasta koomale tõmmata.

Head kolleegid valitsusliidust! Veel ei ole hilja seda väga piinlikku ja häbiväärset  kärbet  ellu viimast. Palun tõmbame üheskoos pidurit ja leiame see 4 miljonit eurot, mis meie riigieelarve juures on väga väike summa. Meil on täna võimalus hääletada komisjoni ettepaneku vastu, et see eelnõu jääks menetlusse ja me üheskoos selle raha ka järgmine aasta leiaksime.

Toetame lapsi, toetame huvi‑ ja sporditegevust.