Raadit on üldise arvamuse järgi peetud Tartu üheks suurema potentsiaaliga linnaosaks. Sellel arvamisel on mitu head põhjust.
Eesti Rahva Muuseumi naasmine Raadile uue peahoonega loob tähtsa piirkondliku magneti. See on ka kesklinnale väga lähedal asuv piirkond – ERMi uus hoone jääb linnulennult kahe kilomeetri kaugusele raekojast, raekojast sama kaugele jäävad veel Tamme kool, Maarjamõisa, Eedeni kaubanduskeskus ja maaülikooli linnak.
Nõukogude võimu tõttu oli Raadi loomulikust arengust ära lõigatud. Kuskil mujal Tartus ei ole sellist võimalust alustada planeerimist sisuliselt valgelt lehelt. Arvestades mitte-minu-tagaaia ehk NIMBY-sündroomi järjest suuremat süvenemist, on see väärtus omaette. Lisaks väga suured maaüksused, mis võimaldavad linna keskele tuua seni vaid äärelinlikku konteksti sunnitud tegevust, sest linnasüdamele lähedal ruumi napib.
Et potentsiaal iseenesest ei ole veel alustuseks piisav, saime sel aastal kaks õppetundi. Kõigepealt, Arena Tartu suur võit kaasava eelarve hääletusel ning suurte lootustega uute ideede ja erakapitali kaasa haaramiseks linna korraldatud ideevõistlus Raadil uute turismi- ja kultuuriettevõtmiste algatamiseks.
Tänapäeval on 3D-tehnoloogia kättesaadav ja lihtne, selle tulem peibutavalt ilus. Nii juhtus, et Arena Tartu idee osutus kaasava eelarve hääletusel edukaks. Paljudele näis, et hääletusega saabki halli püsti. Ent tegu on illusiooni, mitte päriseluga.
Kahes sõltumatus tasuvusanalüüsis, kus vaadeldakse praegust turusituatsiooni, sarnaste hallide käekäiku mujal Euroopa riikides, jõutakse järeldusele, et eeldusi halli ülal pidada praegu Tartus ei ole. Rääkimata selle rajamishinnast, mis samasuguste objektide põhjal oleks pigem 60 kui 40 miljonit eurot.
Samasugune pingutus on näiteks kõigi Tartu koolimajade rekonstrueerimine, mis sisuliselt ammendab järgmise tosina aasta linnaeelarve võimalused väga suuri uusi projekte ette võtta.
Erinevalt makettide loomisest, neid saab teha 3D-printeriga, on omaalgatuslik rahatrükkimine endiselt kuritegu.
Abi pole üleskutsest, et müüme tarbetu linnamaa maha ja ongi korras. 50–60 miljoni teenimiseks praeguse ärimaahinnaga tuleks müüki paisata üle 200 hektari linnamaid.
Seda ei saa teha kolmel põhjusel: esiteks, meil pole sellist hulka maad; teiseks poleks ilmselt ostjaid ning kolmandaks – sellise müügi puhul kukuks hind järsult.
Linna idee on hoonestusõiguse tingimuste või rendisuhetega suunata maa kasutusse, saavutada ehitamise algus, lisanduvad teenused ja uus maakasutus, selmet müüa linna vähene maa mõne ettevõtte portfellitäienduseks.
Raadil on linnahallile koht ja see jääb ootama, et plaanil oleks rohkem eeldusi kui hästi tehtud 3D-promo. Asukoht üle ristmiku ERMi peahoone vastas on küll ammusest planeeringust, ent nüüdki mõistlik, saab ristkasutada parklaid, jagada liiklusvoogu ja palju muud, mis pole võimalik näiteks Puiestee ja Roosi tänava ristmikul.
Kui rääkida linna edule alusmüüri ladumisest, usun isiklikult enam koolide kui ükskõik kui särava ja suure (spordi)halli rolli selles.
Raadi ideevõistlusele pakutud kinnistutest suurima potentsiaaliga oli sõjaeelsete lennukiangaaridega kinnistu, kuid see nõuab ka suuremat plaani. Ainus laekunud idee oli ju tegelikult vana – teha sinna vanatehnikamuuseum. Angaarid ja maa olid selleks pikalt tasuta kasutusse antud, kuid miks peaks idee paremini käivituma nüüd, kui ainus muutus on tasuta kasutuse asemel umbes 15 000 euro suurune hoonestusõiguse aastatasu?
Tarmo Ladva eestveetavale Kartulivabariigi ideele, mis iseenesest oli nutikas, sai saatuslikuks samasuguse teemakäsitlusega ERMi väliala ja ka põllumajandusmuuseumi lähedus.
OÜ Peapeal tagurpidimaja idee saab võimaluse, kuid sellelegi heideti ette ambitsioonitust. Et liiga väike ja tagasihoidlik suure muuseumihoone kõrval. Sama argument on vastu kajanud linna otsusele lubada kruusaaugu serval pikaajalist rendilepingut jalgpalliklubile Welko. Palliplatsid ja tribüünihoone polevat piisavalt väärikas maakasutus nii suure potentsiaaliga paikkonnas.
Kus on suur plaan? Pakutakse, et peatame üldplaneeringu arutelud, et arutada Raadi üle. Tõsi, peale selle peatamise kurioosse idee enda ühtegi pärisideed ka ei ole. Kas usutakse siiralt, et Arena Tartu just liikuvate põrandate ja just 7000 istekohaga hall on see päästerõngas?
Öeldakse, et teeme kogu Raadit hõlmava idee- või arhitektuurivõistluse. 3D-simulatsioon on muidugi võimas tööriist, aga …
Mõneti enneolematu, et suure ja kõikehõlmava lahenduse ootus on see, mis linnaosa arengut pärsib. Päriselus ei ole ühe-nipsuga-kõik-korda-olukordasid. Ka linnavalitsusel on sellises arengu pidurdamises olnud oma roll, üürides ratsarügemendi talle ratsakoolile aasta-paari kaupa, selmet anda pikaajalisema rendiga kindlus ja tagada investeeringud. Loodetavasti on nüüdne pikem rendileping kivi mosaiigis, milles kumavad Raadi uued näojooned.
Kogu linn on arenenud evolutsiooniliselt, ja oodata, et Raadil õnnestub teisiti, pole mõistlik.
Praegu näib Raadi olevat just oma võimaluste pantvang: mida suurem ootus ja mida rohkem osalisi, seda raskem on startida. Linnaosa on liiga suur, liiga erinev ja liiga paljude omanikega, et ühtne planeeringuvõistlus saaks olla tulemuslik. Arhitektuurivõistlusest on abi, kui eesmärgid on selged.
Võtame eeskuju kesklinna üldplaneeringust, kus linn jäi oma rolli juurde ja mõtestas planeeringus läbi funktsionaalse ja sisulise poole ning arendajad saavad korraldada suurema ala võistlusi sõnastatud raamides oma äriplaani alusel.
Raadilgi pole linnal mõtet oma rollist väljuda. Linna uues üldplaneeringus tuleb Raadi potentsiaali väljatoomisel arvestada mitut tõsiasja.
Esiteks peame muutma Raadi mitmekülgseks. Olukord, kus elamuarendus koondub valda, aga ühiskondlikud funktsioonid ja tootmine linna, ei ole ilmselt jätkusuutlik. Peame lisama piirkonda elamu- ja ärimaad.
Teiseks peaksime säilitama võimaluse ehitada ülelinnalise mõjuga suuri rajatisi (suurhall, erivajadusega laste haridusasutused) ka juhul, kui nende rajamine tõuseb päevakorda aastakümnete pärast. Kasutame seni ajutisi lahendusi või n-ö vahekasutust. Jalgpall, hobused, peapeal maja võivad olla eraldi võetult ehk väikese ambitsiooniga, ent kogumina loovad põhjuse linnaosas käia, toovad elu ja tegevust, mis annavad eelduse järgmistele sammudele.
Kolmandaks tuleb säilitada ja ära kasutada ägedat konteksti – vana militaarehitiste (lennukiangaarid, ratsarügemendi tall ja kirik) keskkond, moodne ja inimsõbralik liiklusruum (Roosi tänav), looduslik keskkond ja puhkevõimalused kruusaaugus, ERMi väliala, hobused. Otsime endiselt ideid ja partnerit angaaridele.
Neljandaks, koos Tartu vallaga arendame infrastruktuuri, sest Raadi on suurem kui hoomame, enamikule sellest pole lihtsalt mõistlikku juurdepääsu. On vaja Muuseumi tee ja Põhja puiestee läbimurret.
Ja lõpuks, koostöö vallaga on väga oluline. Senisest konkurendipilgust enam tuleb asjadele vaadata ühistöö ja ühiste huvide otsimiseks. Kuna inimestele on laiemas plaanis ükskõik halduspiiridest ja tegu on Tartu linna loomuliku juurdekasvu alaga, siis tegutseme koos.