Jens Jaanimägi: andke noortele riigikogu valimistel hääl

Riigikogu valimistel tuleks langetada valimis- ja kandideerimisiga, et noorte häält poliitikas rohkem arvestataks, kirjutab aktivist, noorsots  Jens Jaanimägi Postimehes.

Eestis kannab 16-aastane noor kriminaalvastutust. Selles vanuses noorel võimalik teha aborti, abielluda, oma haridustee jätkamise üle otsustada ja osaleda ka kohaliku omavalitsuse valimistel. Aga sedasama noort, kel on õigus teha nii ulatuslikke otsuseid oma tervise, hariduse, elu ja ka kohaliku tasandi poliitika üle, ei usaldata aga kaasa rääkima meie enda riigi tuleviku asjus. Sel noorel puudub demokraatliku ühiskonna olulisim tööriist: valimisõigus.

2015. aasta mais muudeti Eesti Vabariigi põhiseadust ning langetati valimisiga kohalike omavalitsuste valimistel. Tänavu toimunud kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel osalesid 16- ja 17-aastased noored valimistel juba teist korda. Neil viimastel KOV valimistel andis oma hääle 10 519 selles vanuses noort. Riigikogu valimistel aga jätab praegune põhiseaduslik kord need tegusad noored hääleta.

Noorte häältel on potentsiaali olla otsustav kaalukeel järgmistel valimistel, otsustades võitjate ja kaotajate üle.

Erinevused kohaliku ja riigi tasandi vahel on põhjendamatud. Eriti tuleb see esile, kui vaadata, milline mõju on valimisea langetamisel KOV valimistel ühiskonnale olnud. Muudatus on ühiskonnas hästi vastu võetud, negatiivset vastukaja sellele pole olnud, tulemused on aga märkimisväärsed. Erakonnad ja valimisliidud pööravad järjest enam tähelepanu noortele suunatud poliitika väljatöötamisele ning mis veel olulisem, noorte kaasamisele sellesse. Ühtlasi on nüüd ka erakondade ja valimisliitude KOV valimiste programmides varasemast enam esindatud noorte huvivaldkonnad. Erakondade kohalike valimiste kandidaatide seas on ka järjest enam noori kandidaate, kellega on just noorel valijal rohkem samastumisvõimalust. Riiklikud ja kohalikud noorteorganisatsioonid analüüsivad valimiste eel aktiivselt erakondade ja valimisliitude programme ja otsivad sealt noortele suunatud lubadusi, samuti on ajakirjandus hakanud pärima erakondade ja poliitikute lubaduste kohta noorele valijale.

16- ja 17-aastasi noori on Eestis umbes 24 000. Riigikogu viieprotsendiline valimiskünnis on umbkaudu 29 000 häält. See näitab, et noorte esindatus valimistel võib anda päris kaaluka platvormi erakondadele, kes oskavad noortele olulistele teemadele rõhku panna ja nende häälele seeläbi ühiskonnas esindatuse anda. Noorte häältel on potentsiaali olla otsustav kaalukeel järgmistel valimistel. Need võivad otsustada valimiste võitjate ja kaotajate üle. Arvestades poliitilist murdepunkti, kus meie poliitiline maastik enneolematult kiirelt muutub, on noorte häältel võimalus suunata meie riigi arengut mitte üksnes järgmise valimistsükli ajal, vaid ees seisvatel aastakümnenditel.

Austrias on 16-aastased valimisõiguslikud juba pikka aeg, alates 2007. aastast. Ka sealne kogemus kinnitab, et noorte huvi poliitika vastu valimisõiguse andmise järel kasvab, noorte valimiskäitumine ei erine samas radikaalselt keskmisest, küll aga on kaasnenud muudatusega see, et noorte teemad on tõusnud rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti. Justiitsministeeriumi 2011. aastal tehtud analüüsis tõdeti, et Austrias ja Saksamaal – kus samuti mõnel liidumaal on valimisiga langetatud 16 eluaastale – ei ole tuvastatud valimisea langetamisega seotud negatiivseid tagajärgi. 2018. aastal langetati valimisiga 16 eluaastale ka Maltas, kus parlament kiitis vastava seaduseelnõu ühehäälselt heaks. Malta laiapindne toetus eelnõule näitab, et tegu ei ole maailmavaatelise küsimusega, vaid teemaga, mis nõuab erakondadeülest koostööd, kindlustamaks noorte kaasatust tuleviku kujundamisel.

Austria kogemus kinnitab, et noorte valimiskäitumine ei erine radikaalselt keskmisest, küll aga satuvad neile olulised teemad ühiskondliku huvi keskpunkti.

Lisaks valimiseaga seotud erinevustele näeb seadus ette ka kandideerimisikka puutuvad erinevused. KOV valimistel saavad noored kandideerida alates 18. eluaastast, riigikogu liikme kandidaat aga peab olema vähemalt 21-aastane. Lähtudes sellest, et kohalikel valimistel on seni juba kaks korda saanud edukalt kandideerida ka 18–20-aastased kandidaadid, on põhjendamatu, et riigikogu valimistel on kandideerimisiga jätkuvalt 21 eluaastat. Nii mõnedki noored poliitikud, kes osalevad juba kohaliku omavalitsuse juhtimises või volikogudes, võiksid tahta osaleda ka eelolevail riigikogu valimistel. Aktiivsete noorte kogemus võiks leida tee ka riiklikusse poliitikasse. 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel näitasid noored kandidaadid selgelt oma tahet Eesti poliitikas kaasa lüüa. Kandidaate vanuses 18–20 oli üle Eesti kokku 177. On arusaamatu, miks praegune seadustik võtab nendelt noortelt võimaluse kandideerida riigikogusse.

Noorte suurem kaasatus peab olema kõikide poliitiliste jõudude ühine eesmärk. Eelkõige kehtib see, võttes arvesse, et valimisea langetamise vastu puuduvad igasugused pädevad argumendid. Vastupidi: kõik siiani esitatud noorte kaasamise vastased argumendid on oma loomult liialt üldistavad ja patroniseerivad. Noori peetakse kogenematuteks, harimatuteks või suisa lollideks. Seesuguste argumentide vastu pole mõtet sisulist diskussiooni pidadagi, küll aga tasub juhtida tähelepanu, et ka täna kehtiv valimisõigus pole pädevuspõhine. Noortele seatud piirangud on sama meelevaldsed, nagu oleks tõmmata valimisõiguse ülempiir 70. eluaasta juurde.

Arvestades paratamatut tõde, et elame pidevalt vananevas ühiskonnas, kus noorte osakaal elanikkonnast võrreldes eakamate osakaaluga langeb, peame nüüd tegutsema, et ennetada suuremat demokraatia kriisi. Demograafiline olukord muudab noortele kõlapinna leidmise ühiskonnas üha raskemaks ja pikemas perspektiivis sisuliselt võimatuks, mistõttu neile olulised teemad kipuvad poliitilisest diskursusest kõrvale jääma. Me peame nüüd üheskoos astuma samme, et tagada noortele võimalus oma hääl ühiskonnas kuuldavaks teha.

Noortele seatud piirangud on sama meelevaldsed, nagu oleks tõmmata valimisõiguse ülempiir 70. eluaasta juurde.

Samas on ilmne, et selline muudatus, mis nõuab põhiseaduse muutmist, vajab erakondadeülest ja laiapindset konsensust. Nii noored kui ka vanad peavad seisma ühiselt põlvkondadeüleses solidaarsuses ja nõudma kaasavamat ja õiglasemat valimissüsteemi. Valimis- ja kandideerimisea langetamine on eeskätt demokraatia küsimus. Ainult nii saame tagada, et liiga paljud inimesed meie riigi tuleviku kujundamisest eemale ei jää.

Jens Jaanimägi: andke noortele riigikogu valimistel hääl