Jevgeni Ossinovski tellitud õigusanalüüs: metsaandmete salastamine läheb vastuollu põhiseadusega

digiKeskkond

Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski tellimusel valitsusliidu plaani salastada metsaandmed. Vastav eelnõu läbis juunis riigikogus teise lugemise, kuid jäi opositsiooni vastuseisu tõttu vastu võtmata.

Metsaandmete salastamine raskendab Ossinovski sõnul looduskaitselist tegevust ning vähendab avalikkuse kontrolli metsaraiete üle.

„Et tegemist on keskkonna seisukohalt halva plaaniga, oli ilmselge juba kevadel, kui valitsusliit tagaukse kaudu torkas need muudatused ühe tehnilise eelnõu sappa. Ettepanekute juriidiline kvaliteet oli samuti kesine, millele ma menetluse käigus ka korduvalt tähelepanu juhtisin,“ sõnas keskkonnakomisjoni kuuluv Ossinovski. „Kuna keskkonnainfo peab üldjuhul olema avalik, siis palusin valdkonna parimatel juristidel hinnata ettepanekute kooskõla rahvusvahelise õigusega. Nüüd on meil käes põhjalik analüüs, mis näitab, et selline metsainfo salastamine on vastuolus nii Århusi konventsiooni kui ka Euroopa Liidu õigusega, mistõttu on see vastuolus ka põhiseadusega.“

Ossinovski tõi välja, et keskkonnainfo direktiivi, Århusi konventsiooni ja üldise põhiseadusliku raami kohaselt peab keskkonnainfo olema avalik. „Üldprintsiip meie andmete, eriti keskkonnaandmete puhul on avalikkus. Piirangud peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes,“ märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Ossinovski.

Kuna teine lugemine on lõpetatud, ei ole eelnõusse enam võimalik muudatusi teha. Sellest tulenevalt on Ossinovski teinud keskkonnakomisjonile ettepaneku katkestada eelnõu edasine menetlemine. „Kui ministeerium soovib metsaandmete juurdepääsu osas seadusi muuta, siis peaks ta tulema uue eelnõuga, mis on juriidiliselt adekvaatne, sisuliselt põhjendatud ning ka huvirühmadega läbiräägitud,“ ütles ta.

Eelnõusse jõudnud muudatusettepanekute osas on väga kriitilised ka keskkonnaorganisatsioonid, kuna need raskendavad looduskaitselist tööd – näiteks ei luba võrrelda, kas raietööd vastasid raieteatise tingimustele. „Metsaomaniku metsaväärtuse tuvastamise riive ei kaalu üle seda ülekaalukat avalikku huvi, et keskkonnaandmed oleksid avalikud ja keskkonnaorganisatsioonid saaksid teostada avalikku kontroll metsaraiete ja -seisundi üle,“ sõnas Ossinovski.

Keskkonnaõiguse Keskuse poolt läbi viidud analüüsi terviktekst on leitav siit: https://www.riigikogu.ee/download/794c1935-f0cf-44c4-97a2-fed850151f58