Joosep Vimm: 4-päevane töönädal pole utoopia

Armastame rääkida Eestist kui uudsete lahenduste ja innovatsiooni suunanäitajast – seda väikese digiriigi prisma läbi. Turunduslikult on see meid aastaid hästi teeninud ja tegelikult saame saavutusi ette näidata ka digivaldkonnas.
Oleme nende saavutuste hetkeseisu ja arenguga rahul või mitte, e-riik ja digiallkiri on oma olemuselt õnnestumised ning nende eest võime end kiita küll.

Väikese riigina on meil ressursse vähe, sealhulgas ka inimesi. Targad lahendused ja töö tõhusamaks muutmine on olemuslikult hädavajalikud, kui tahame et meie majandus areneks. Töötajate heaolu kasv ei saa seisneda aga ainult tasuta kohvis ja ujula kuukaardis. Rohkem aega enda täiendavaks harimiseks, puhkamiseks, perega veetmiseks ja tööstressi maandamiseks peab olema osa tööturu arengu võrrandist.

Kui 2018. aasta mais hakkasin rääkima, et Eestis tuleks hakata kaaluma lühendatud ehk nelja-päevast töönädalat, arvas Eesti Päevaleht, et sotsiaaldemokraatidel puudub kontakt reaalsusega. Samal ajal olid juba aga esimesed sellised katsetused mitmes kohas maailmas toimunud või plaanis. Mõned nädalapäevad tagasi saime BBC-st lugeda aastatel 2015-2019 Islandil läbi viidud lühema töönädala projektist ja selle väga edukatest tulemustest.

Islandi rahvaarv on pea neli korda väiksem kui Eestis. 1% kogu riigi töötavast elanikkonnast hõlmanud katse tulemusena tõdeti, et lühema töönädalaga inimeste tootlikkus püsis või teatud juhtudel isegi kasvas. Oluline on märkida, et palk jäi seejuures töötajatel samaks. Katses osalenud ütlesid sama, mis varasemates väiksemates projektides osalenud – läbipõlemise oht ja stressitase langesid, paranes töö- ja eraelu tasakaal ning töötajate tervis, perega oli rohkem aega veeta. Nüüdseks on 86% islandlaste töönädal lühenenud või võimalus selleks peagi avanemas.

Möödunud aastal tegi 4-päevase töönädala ettepaneku Uus-Meremaa peaminister. Ka Soome peaminister Sanna Marin toetab isiklikult töönädala lühendamist. Nii Austrias kui Ühendkuningriigis on ametiühingud võtnud suuna nelja-päevasele töönädalale. Hispaania teatas aasta algul, et alustab tuhandeid töötajaid hõlmava nelja-päevase töönädala pilootprojektiga.

Muidu väikese ja efektiivse riigi kuvandit luua sooviv Eesti pole selle uuendusega aga seni kaasa läinud. Meil on küll mõned ettevõtted, mis seda ideed katsetavad, kuid laiapõhjalisemat projekti läbi viidud pole. Miks on siis nii, et oma tööd innovatsiooni ja digilahenduste abil soovime efektiivsemaks muuta, aga paremini planeeritud tööajaga inimestele rohkem vaba aega võimaldada ei soovi? Kus on innovatsioon tööturul, mis Eesti töötajate heaolu parandaks?

Koroonapandeemia tõestas, et suudame väga palju tööd teha teisiti ja efektiivsemalt. Samamoodi on see toonud välja vajaduse pöörata aina enam tähelepanu inimeste vaimsele tervisele ja võidelda tööstressiga. Kui mitte nüüd, siis millal veel?

Kui üleriigiliselt tundub see liiga suur amps, siis teeme Islandi ja Hispaania eeskujul pilootprojekti. Alustame näiteks Tallinnast, Eesti kõige jõukamast omavalitsusest, mis kindlasti endale sellise projekti vedamist lubada saab ja kus elab rohkem inimesi kui kogu Islandil.

40-tunnine ja viie-päevane töönädal on oma aja ära elanud. Me suudame teha tööd aina tõhusamalt ja sellest peavad kasu saama ka töötajad. Samal ajal oleks lühem töönädal tööandjaile motivaatoriks uuendusteks. Nelja-päevane töönädal ei ole utoopia, see on lähituleviku reaalsus. Oleme siis teenäitajad, mitte sabassörkijad selle muutusega.

Avaldatud algselt EPL-is 16.07.2021.