Kalvi Kõva: koolitoit ei tohi alla käia ega ettevõtjad pankrotti minna

Hannaliisa ViskUncategorized

kalvi kova maaelu

Täna ei üllata enam kedagi tõdemusega, et toiduainete hinnad kasvavad pöörases tempos. Pigem mõjub selle tõsiasja mainimine kulunud viisijupina või tujurikkumisena. Ometi tekitab toiduainete järsk kallinemine peavalu mitte ainult paljudele Eesti inimestele, vaid ka omavalitsustele ja ettevõtjatele. Julgen väita, et sellest on saanud riiklik probleem. Laome ritta mõned näited: aasta jooksul on nisujahu kilo hind kerkinud 47 sendilt 74 sendile. Valge kala kilo maksis aasta tagasi 2,24 eurot, täna juba 4,5 eurot. Rehe rukkileiva eest tuleb 44 sendi asemel välja käia 71 senti. Küllap oskab enamik lugejaid välja tuua veelgi ehmatavamaid hinnavahesid.

Toidu kallinemisel on laiahaardeline mõju, aga võtkem vaatluse alla koolitoit. Juba mõnda aega on siin põhjust häirekella luua, sest ohus on lastele täisväärtusliku lõuna pakkumine. Nimelt püsib 2018. aasta tasemel toetus, mida riik omavalitsustele koolitoidu jaoks eraldab. Riigieelarvest kukub ühe lapse  koolilõuna jaoks üks euro päevas, millele omavalitsused annavad jõudumööda raha juurde. Siin-seal panustavad ka lapsevanemad, aga olukord on ikkagi hull. Ühe euro või ka mõnevõrra suurema summa eest ei valmista  muutunud oludes maitsvat ja tervislikku söögikorda.

Praegu on kõige suurema murekoorma all ettevõtjad, kes võitsid riigihanked ajal, kui toidukraam maksis tänasega võrreldes oluliselt vähem või oli lausa kordades odavam. Nad ei suuda enam lepingus ette nähtud tingimustel lastele süüa teha. Toitlustajatel on valida, kas maksta peale ja minna mõne aja pärast pankrotti või siis hankest loobuda. Viimasel juhul paneb kehtiv seadus ettevõtjale musta märgi külge – nii öelda karistusena ei tohi see ettevõtja enam järgnevatel hangetel osaleda. Sama probleemiga on silmitsi ka ehitusettevõtted, sest kõrgustesse on kihutanud ka puidu, metalli ja betooni hinnad, mis teevad hankelepingu täitmise võimatuks. 

Aga tagasi koolilõuna juurde. Selleks, et lapsed sööksid kõhu korralikult täis ja ettevõtjad püsiksid sadulas, algatasid sotsiaaldemokraadid juba märtsi keskel eelnõu, mis taotleb nii lisaraha eraldamist kui riigihangete seaduse paindlikumaks tegemist. Koolitoidu riiklik toetus peab suurenema vähemal kahe euroni päevas lapse kohta. Loodetavasti on vajalikud täiendavad miljonid kirjas lisaeelarves, mille valitsus peaks varsti riigikokku saatma. Ja kui ei ole, siis peavad need sinna kindlasti jõudma parlamendis toimuvate arutelude käigus. Riigihangete puhul tuleb seadust muuta nii, et hankemenetlusest ei kõrvaldataks enam pakkujat juhul, kui lepingu rikkumine tulenes suurest hinnatõusust, mis ei olenenud pakkujast. Selline muudatus annaks kindlust juurde ka kohalikele põllumeestele, kes paljuski meie koole, aga ka haiglaid ja hooldekodusid toiduga varustavad. 

Lahendust on siin tõesti väga ruttu vaja, seda enam, et kardetavasti Ukraina sõja tõttu toidu hinnad kerkivad veelgi. Me ju ei soovi, et laste taldrikutele jõuab odav  ja väheväärtuslik toit. Tasuta koolilõuna on suur väärtus, mis toetab meie noorte tervist, töövõimet ja õppimist.