Professor Krista Fisher kirjutas teisipäeva õhtul sotsiaalmeedias, et meie riigi idaosast on olukord hullem vaid neljas Euroopa riigis Horvaatias, Leedus, Luxemburgis ja Sloveenias. Tõsi, nende riikide mõnes piirkonnas on asi hullemgi. Aga eks Ida-Virumaa ole paljude inimeste mõtetes ka üks eraldiseisev maatükk nagu Saaremaagi, kirjutab erakonna Ida-Virumaa piirkonna juht ja Riigikogu liige Katri Raik EPLi arvamusportaalis. 

Selline olukord ei ole kujunenud Ida-Virumaal ei ühe päeva ega nädalaga. Olukord hakkas käest kiskuma juba novembrikuus. Valitsus aga arutab ja arutab. Eesti inimesed muutuvad aina murelikumaks ja Ida-Virumaalt kostab ootuspäraseid hääli. Lugege vaid Narva-Jõesuu ühe hotelli sulgemise lugude pealkirju või sissejuhatavat lauset: „Valitsus teeb kõik, et me pankrotti läheksime.“

Nii ongi Ida-Virumaa valdavalt vene inimeste lootus täna riigil, kohalik omavalitsus ei kiirusta ise vastutust võtma. Oleks ju üsna mõistlik, et Narva üks suuremaid kui mitte kõige suurem tööandja Narva linn võtaks ise vastu otsuse kompenseerida oma ametites ja allasutustes haiguslehed alates esimesest päevast.

Informeerimatus ei ole probleem

Üks kohalik mure on nakatumine suuremates töökollektiivis, kus ollakse ninapidi koos, ja madal palk. Mida väiksem on palk, seda suurem on kiusatus haiguslehte mitte võtta: rahaline kaotus on inimeste jaoks suur. Narva linna otsusel oleks kohalikele ettevõtjatele eeskuju andev jõud.

Ida-Virumaale lahendusi pakkudes ei kasuta ma enam sõnapaari sulgeme Ida-Virumaa. Sest neid sõnu mõistame me igaüks isemoodi. Valdavalt saadakse aru, et kordub märtsikuu, millega kaasneb koolide sulgemine ja massiline kodutöö. Ent Narvas kuulen aina enam, et inimesed pelgavad tõkkepuid teedel ja tanke maanteel. Ja muiata ei ole siin midagi. Inimeste hirmudesse tuleb tõsiselt suhtuda. Ja ei saa istuda käed rüpes.

Lausa närvi ajab jutt sellest, et inimesi tuleb informeerida. Sõbrad, mis takistab? Olen Riigikantselei kriisikommunikatsiooni meeskonnaga ühendust võtnud ja kuulanud lubadusi, et me mõtleme. Aga miski ei muutu juba pikki nädalaid. Ida-Virumaa inimene ei ole loll ega võta puhta kullana Putini-televisiooni juttu.

Ent ometi räägitakse sarafannaja-raadios – eesti keeles peaks vahest ütlema külajutus – et kohe-kohe tuleb vaktsiin Venemaalt, ma ei imesta kui mingit vedelikku juba kuskil müüaksegi ning lõpuks ometi lubab Eesti tööle arstid kolmandatest riikidest. Meditsiinitöötajate puudus on praegu Ida-Virumaal selgelt näha ka Tallinnasse ja Tartusse, aga see ei kao ka pandeemia lõppedes. Kvaliteetne arstiabi on üks tegur, mis tagab idas inimväärse elu.

Õigus on neil, kes ütlevad, et Ida-Viru inimesed on koroona teemadel informeeritud. Kes siis 2+2 reeglit ja maskikandmise soovitust ei tea! Lisaks oskab igaüks meist küsimustele „õigesti“ vastata. Eriti on seda harjutanud Eesti vene inimesed, sest pidevalt ju küsitakse midagi, tavaliselt küll kodakondsuse ja eesti keele kohta.

Vaja on raha

Vaja on midagi hoopis enamat, selget sõnumit. Soovitused ei veena Ida-Virumaal kedagi, korraldus on korraldus, käsk on käsk. Eelkõige on vaja, et need inimesed, keda kohalikud usuvad, ütleksid, et võtame end nüüd kokku ja ei kogune pühade ajal kitsasse hruštšovkasse koos ühe pere kolme-nelja põlvkonnaga ja järgmisel õhtul juba kümne sõbraga. Ka kirikusse ei saa nii vabalt kui tavaliselt. Sel aastal on pühad teistmoodi, tegelikult ka.

Inimestega rääkimise kõrval on sama oluline rahaline tugi Ida-Virumaale. Kumbki haigla, nii Kohtla-Järve kui Narva haigla vajab poolt miljonit eurot. Politsei- ja piirivalveamet vajab täiendavat rahasüsti, et toetada Terviseametit tema töös. Vaja on ka tasuta maske.

Need mõned miljonid on Eesti riigile praegu lausa kommi- ja moosiveeraha. Võrdleme seda 100 miljoni euroga, mille Maaelu Edendamise Sihtasutus osaliselt helikopteriga taevast alla külvas.

Eraldi abi vajavad ka Ida-Virumaa ettevõtjad, olgu see siis teeninduse, turismi või tootmise vallas, mis on olnud sunnitud töö katkestama, kuna ühe töötsükli inimesed on COVIDis või lähikontaktsed. Head valitsuse liikmed, palun tulge ka siin välja selge plaaniga.

Otsustaks nüüd kiiresti, kuidas edasi. Täna, homme. COVID ei oska oodata ja arutada ning peljata. Tema võitleb oma elu eest ja sureb koos inimeluga. Valitsus peab seisma kõigi oma inimeste eest.

Praegu on Ida-Virumaa eest seismist üle võtmas kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad, kes valmistuvad vabatahtlikuks maskijagamise ja inimeste veenmise (mitte enam teavitamise) kampaaniaks. Ettevõtja teab oma rahakotti ja inimesi vaadates, kui raske saab tal järgmistel kuudel olema.

Katri Raik: ära karda valitsus, Ida-Viru ei hammusta, kuigi nakkuskordajad on hirmuäratavad