Eesti-vene haridus on koalitsioonileppe moodustamise tõsine proovikivi. Samas on see valdkond, mille lahendamisel tuleb kaasata eelkõige südametunnistus, sest võitjaks peavad jääma lapsed – nii eesti- kui ka venekeelsed. Eestikeelsele või eestikeelsemale õppele üleminek peab olema sujuv ning arvestama iga õpilasega, kelle haridustee ei tarvitse teda edukaks eestikeelseks gümnaasiumi- ja kõrghariduseks ette valmistada, kirjutab siseminister Katri Raik.
Seni on praeguste koalitsioonikõneluste osapooled andnud tänase vene kooli, ka lasteaia kohta aga väga erinevaid signaale. EKRE valimisprogrammis rõhutati algusest peale, et haridussüsteemi peab üle viima 100 protsenti eestikeelsele õppele. Viisid ja reformideks kuluv aeg on aga jäänud ähmaseks. Mart Helme lisas 12. märtsil Delfile, et sellega on nõus ka Keskerakond. Metoodika väljatöötamiseks, õpetajate koolituseks ning eestikeelsele õppele ülemineku ajaks ennustab Helme „mõned aastad“. „Mõni“ on eesti keele seletava sõnaraamatu järgi asesõna, mis märgib umbmäärast arvu või hulka. Seega konkreetset plaani siit ei paista. Aga tähelepanelikuks teeb see, et EKRE juht võttis kiire ja ühese ühise seisukoha enne haridusküsimuste läbirääkimist, viidates üksmeelele. Kohe selgub, et seda tegelikult ei ole.
14. märtsil kinnitas peaminister Jüri Ratas pärast valitsuse pressikonverentsi Postimehele, et vene koole päeva pealt kinni ei panda, viidates ühtlasi, et mingil hetkel see juhtub. Samal päeval ütles aga haridusminister Mailis Reps vene Delfile, et vanematel jääb valik, mis keeles nende lapsed õpivad. Reps lisas sealjuures, et kui ei arvestata laste õigusega õppida vene keeles, ei saa koalitsiooniläbirääkimisi jätkata.
Keskerakonna valimisprogrammi süvenedes selgub, et täielikult eestikeelsele õppele üleminekut järgmise nelja aasta jooksul neil plaanis pole. Otse vastupidi: Keskerakonna valijale lubati, et lapsevanemale tagatakse võimalus panna oma laps nii eestikeelsesse, kakskeelsesse, vene või muu õppekeelega lasteaeda kui ka üldhariduskooli. Sealjuures lubati toetada kvaliteetset eesti keele õpet kakskeelsetes, vene ning muu õppekeelega õppeasutustes.
Millise sõnumi see saadab Keskerakonna vene valijale, kes usaldas, et kui see erakond võimule saab, võib tema laps, vähemalt osaliselt, õppida vene keeles? Praeguste väljaütlemiste järgi, mis omavahel vastuolus, pole vene valijal ühes oma põhiküsimuses kindlust. Kui haridusteemat n-ö lauale ei võeta, siis teeb riik vene õpilastele karuteene, sest ka edaspidi on neil Eestis gümnaasiumis ja ülikoolis väga raske õppida. Venekeelne kool Eestis on aga määratud aeglasele väljasuremisele, sest aineõpetajaid me ju sellele koolile Eestis ette ei valmista. Aeglane väljasuretamine on aga haridusküsimustes erakordselt vastutustundetu.