Katri Raik: «Für Oksana» – Narva pärislaul?

Nublu ja Gameboy Tetrise video laulule «Für Oksana» kutsub vaatama päris Narvat: nõukamajasid Kreenholmis, veehoidlat, sealseid garaaže ja lähedal asuvat helesinist laguuni, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Katri Raik Postimehes.

Nublu ja Gameboy Tet­rise «Für Oksana» noppisid 2019. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel kolm preemiat, muuhulgas parima laulu oma. Ongi väga lahe laul.

«Für Oksana» refrääni «А это жизнь, это карма. Эй, привет, город Нарва» teavad kõik Eesti noored. Ka need, kes sõnagi vene keelt ei oska või ei räägi. Nende vanemad loodavad salamisi, et vahest annavad need kaks lauset motivatsiooni vene keelt õppida. Mitte ainult õppida, vaid ka selgeks õppida.

Nublu ja Gameboy Tetrise laulu on nimetatud ka ülieriliseks integratsiooniprojektiks. Kindlasti langes see viljakale ja ette valmistatud pinnasele. See on laul, mis puudutas eestlaste hingekeeli, vastutuse hingekeeli. Kuulub ju Narva Eestile ja Narva inimestele.

Pealegi, kes siis viimastel aastatel Narvas ei ole käinud! Kui kümme aastat tagasi pidi ilmtingimata suvel Pärnu rannas päevitama, siis kahel viimasel aastal oli lausa kohustuslik Narvat külastada ja «Kremli ööbikuid» vaadata. Narva on justkui kodune eksootika.

Narva tulemine on sündmus ja sellest räägitakse kodus kuid. Narva on saanud nii Viljandile, Võrule kui ka Pärnule hulga lähemale. Ja Narva ise harjus Eestiga peaaegu ära.

«Für Oksana» ei jäta külmaks ka Narvat. Kellele meeldib, kellele mitte.

Esimene reaktsioon, mis mulle kõrva jäi, oli: «Siiski, miks nad kirjutavad, et meil on Georgi lindid juustes?» Mina vastasin, et Narvas on Georgi lindid ju populaarne ​veneluse märk. Vastuseks sain: «Aga miks nad nii ütlevad…»

Mulle meenus samasugune viie aasta tagune jutt, kui kirjutasin ise, et Narvas kantakse maani naaritsakasukaid. Narva prouad kurtsid, et miks ma nii kirjutan. Ma ütlesin arglikult vastu, et te ju kannate selliseid kasukaid…

«Für Oksana» on tegelikult laul Narva tüdrukutest. Narva on viimase sajandi olnud tüdrukute ja naiste linn. Mitmel Eesti linnal on juba nõukogude ajast oma laul, tavaliselt on see armastusest ja tihti marsi või valsina. Rahva seas elavad sellised laulud edasi.

Narva-laulude minevik on kirju. Narval on oma marss aastast 1700. Üsna kurva alatooniga marssi lasi Karl XII mängida Narvas Peeter I üle saavutatud võidu puhul.

Nõukogudemaal oli ülipopulaarne laul «Kamuški» (1978), mille rahvajutu järgi oli autor Aleksander Morozov pühendanud ühele kaunile Narva kangrule, kellega ta Narva-Jõesuus puhkusel tutvus.

Raimond Valgre kirjutas oma Narva valsi, õigupoolest laulu «Meil Eestis on linnasid palju, hulk laulegi loodud on neist» sõja lõpul. Tema refrään kõlas: «Seepärast usu mind, sõbrake armas, kosi naine, kui võimalik Narvast!» Narvast pärit Artur Rinne laulis selle pala kuulsaks.

1980ndate teisel poolel laulsid Tartu üliõpilased lorilaulu kahest Narva naisest Klarast ja Verast, kes pidasid maailma kõige vanemat elukutset.

Narva tüdrukust on veel üks laul, sel tüdrukul on viigitud seelik ja triigitud pluus. «Aino on ainus,» laulab Singer Vinger. «Elus on naisi, kes meelest ei lähe. Elus on naisi, kes meelde ei jää. Mõni vaid piskuks jääb pidama pähe. Mõni lööb päevadeks pulki täis pää.»

Linna hümni käsu korras ei loo. Kas «Für Oksanast» saab Narva pärislaul, näitab aeg.

Tänase Narva laul on pigem siiski «Vihma sajab, kak s vedra /…/ skoora buudjet Narva. Miilõi ütles nitsevoo /…/ sind saab näha harva. /…/ Daragaja, sind jätan maha. Vazmuu druguuju, kel palju raha». Nii selle piiriäärse rahvaliku laulu kui ka «Für Oksana» eripära on nende narvakeelsus – viis sõna vene keeles, üks eesti keeles.

Nublu ja Gameboy Tetrise laulu puhul on erilised sõnad, tõesed Narva märksõnad. Selle laulu teksti on kirjutanud inimene, kes tänast Narvat tunneb ja tunnetab. Võimalik, et just see meile alateadlikult meeldibki.

Laulus on juttu, et Narvas suheldakse vahel inglise keeles, eriti noorte hulgas, et teineteisest aru saada. Narvas juuakse džinni roosa Schweppesiga, õhtul käiakse Ro-Ros või Modernis, autot tangitakse Ivangorodis ja mõnes kodus on vaibad seintel. Keset laulu ei puudu venekeelne roppus.

«Narva pisaraid ei usu,» ütleb mees autoroolist sümbolitest kubiseva laulu alguses. Narva paremad päevad on ees, seda loodavad südamesopis kõik narvakad. Aga praegu ei ole Narva tüdrukute, vaid babuškate, vanemate prouade linn. Nii nagu video alguses näha.

Selle laulu video on kõigile uus kutse Narva. On ju Raekoja plats juba läbi käidud ja ära õhatud: saaks neist hruštšovkadest lahti ja ehitaks vana Narva üles. Jõe ääres promenaadil on patseeritud ja Kreenholmi vanade ketrus- ja kudumisvabrikute vahel teatritki jälgitud.

Nublu ja Gameboy Tetrise video kutsub vaatama päris Narvat. Nõukamajasid Kreenholmis, veehoidlat, sealseid garaaže ja lähedal asuvat helesinist laguuni.

Narva ei ole vaid Joala tänava «Kremli ööbikud». Ka 2020. aastal tasub Narva tulla! А это жизнь, это карма. Эй, привет, город Нарва!