Katri Raik: kas Narva on vaene ja rumal või hoopis üpris heade võimalustega linn?

Kogu Narva arutab, kas, kuhu ja kuidas rajada hoolekodu vaimse puuetega inimestele. Küsimus on tõsine. Aga sotsiaalkaitse teemad on veel hoopis laiemad, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Katri Raik.

Sotsiaalkaitse korraldamine on Eestis vastavalt seadusele kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik on omavalitsusüksuste tulubaasi kujundanud selliselt, et nende eelarvesse laekunud sissetulekute kasutamise üle otsustab suures osas kohalik omavalitsus. Teab ju kohalik võim kõige paremini kohalikke eripärasid ning elanike vajadusi. Siiski jääb ka kiire sissetulekute kasvu ning oluliseks iga linn või vald sotsiaalkaitset peab ning millisel moel ta valdkonda panustada soovib.

Riik on igal aastal eraldanud tasandus- ja toetusfondist omavalitsusüksustele raha sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamise toetamiseks. Narva linna laekumist suurendati 2019. aastaks võrreldes 2016. aastaga 3,5 miljoni euro võrra (+29%). Lisaks on kasvanud ka Narva linna eelarve, mis on 66% suurem kui 10 aastat tagasi. Seega ei ole tõsi, et Narva linnal ei ole sotsiaalvaldkonna jaoks raha.

Täiendavalt toetab sotsiaalministeerium kohaliku tasandi sotsiaalvaldkonna arendamist erinevate taotlusvoorude abil, kasutades selleks nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi vahendeid. Omavalitsustel on viimastel aastatel olnud võimalik taotleda raha koduteenuse, tugiisiku teenuse, isikliku abistaja teenuse ja väljaspool kodu osutatava intervallteenuse ning päevahoiuteenuse arendamiseks ja osutamiseks. Kokku oli Eestis võimalik kolme aasta jooksul kasutada 13 miljonit eurot. Narva linn nimetatud taotlusvoorudes ei osalenud. Tõsi, Eestis on ka teisi sarnaseid linnu. Aga joonduma peame siiski paremate, mitte kehvemate järgi.

Narva passiivsust lisataotluste esitamisel võib siiski pidada ootamatuks, kuna abivajajaid on linnas palju. Näiteks lasti 2018. aastal käest võimalus esitada taotlusi erivajadustega inimeste kodude kohandamiseks, mis oleks aidanud abivajajatel oma kodus paremini hakkama saada. Kõik me tahame ju võimalikult pikalt elada oma kodus. Kuigi Narval oli võimalik taotleda toetust 117 kodu kohandamiseks kokku 600000 euro eest, siis laekus linnalt taotlusi vaid viie kodu kohandamiseks.

Statistika kinnitab, et Narva linn panustab puuetega inimestele poole vähem raha kui Tartu linn. Tõsi, Narva lisamaksed pensionäridele on Tartu omadest märkimisväärselt suuremad. Eakatele makstakse igal aastal lisatoetusi 1,3 miljoni euro ulatuses. Need toetused on inimeste poolt väga oodatud ja pigem vajaksid pensionärid suuremat toetust.

Tartu on linn, millega Narva saab end võrrelda. Tõsi, elanikke on Tartus hoopis rohkem kui Narvas. Samas töötas sotsiaalsfääris 2017. aastal Narvas 192 ja Tartus 209 inimest. Seega sotsiaalvaldkonna töötajaid meil on. Kas me kasutame seda tööjõudu otstarbekalt, õigesti? Kui Narva inimesed ei ole sotsiaalteenustega rahul, tuleb arutada, milles on peamine küsimus. Kokkuvõttes on Narva tulud oluliselt kasvanud, aga inimesed, kes vajavad abi, ei saa seda sugugi alati. Narva elanikkond vananeb, inimesed vajavad rohkem tuge. Narva peab oma prioriteedid üle vaatama ning sotsiaalvaldkonda rohkem panustama.