Spordis ja poliitikas on paljugi sarnast. Spordist räägitakse lihtsate sõnadega, poliitikast tavaliselt keeruliselt, kirjutab sotsiaaldemokraat Katri Raik Eesti Päevalehes.

Täheühend ERJK ei ütle Eesti inimestele tavaliselt mitte midagi, ei tädi Maalile ega paljudele teistele. See on aga kõigile selge, et keelatud ainete kasutamine spordis on lubamatu. Ja poliitikas on lubamatu keelatud annetus.

ERJK ehk Erakondade rahastamise järelvalve komisjon tegeleb just sellega, et meie erakondade ja valimisliitude raha oleks ausalt, seadusele vastaval viisil saadud.

Täiesti ootamatult jõudis eriolukorra lõppemise järgsel päeval riigikogu suurde saali Keskerakonna, Isamaa ja Konservatiivse rahvaerakonna ühine eelnõu, millega ERJK ülesanded lähevad üle riigikontrollile. Punkt.

Sõnastage probleem

Tegelikult ei ole küsimus praegu selles, kes erakondade rahastamise teemadega tegeleb, vaid hoopis selles, millist probleemi me õigupoolest lahendame. Kui probleem on inimestes, kes selle valdkonnaga tegelevad, siis sõnastatagu personaalsed etteheited. Kui need on pädevad etteheited, saab inimesi vahetada. Ning ERJK võib ka ümber kujundada viisil, et poliitikud sinna ei kuuluks.

Selliseid variante valitusliit arutada ei taha. Nende soov, mida kinnitavad eelnõu all Keskerakonna, EKRE ja Isamaa parlamendifraktsioonide esimeeste allkirjad, on ainult üks – likvideerida ERJK kui iseseisev järelevalve komisjon.

Täiesti vastuolus hea tavaga

Veelgi põhjapanevam, lausa õigusriigi alustugesid puudutav küsimus on see, kuidas saab riigikogu suurde saali jõuda eelnõu, mis vähemalgi määral ei vasta heale õigusloometavale. Kuidas saab põhiseaduslikku institutsiooni – riigikontrolli – oluliselt mõjutava eelnõu väljatöötamine toimuda esiteks, ilma laiapõhjalise hindamiseta selle koostamise vajadusest ja teiseks, ilma sellest muudatusest mõjutatud asutusi kaasamata? Kuidas saab juhtuda nii, et nii ERJK kui ka riigikontroll kuulsid valitsusliidu eelnõust alles siis, kui see riigikogu suures saalis üle anti?

Tõsi, alati saab lugu olla veel piinlikum. Veel piinlikum olnuks 5 minuti enne eelnõu üle andmist tehtud telefonikõne riigikontrolör Janar Holmile, et me siin otsustasime ja nüüd sa siis tead…

Erakorraline (!) istung

Arusaamatu kiirustamine. Eelnõu juhtivkomisjon riigikogus, põhiseaduskomisjon, alustas selle menetlemist juba eilseks erakorraliselt (!) kokku kutsutud istungil. Niisugune kiirustamine viitab selgele soovile eelnõu lõpuni menetleda ja võtta seadusena vastu enne kui riigikogu täiskogu oma kevadistungid 18. juunil lõpetab. Sinna on kolm parlamendi töönädalat. Korraliselt tuleb riigikogu taas kokku alles 14. septembril.

Eile tabas eelnõu turbomenetlejaid esimene tagasilöök. Isamaa esindaja põhiseaduskomisjonis Siim Kiisler tõmbas pidurit. Edasises ei ole oluline ainult aeg, vaid ka põhjalikkus

Nii asjaosaliste kaasamata jätmine kui ka kiirustamine sunnivad paratamatult küsima: kellel on eelnõud nii kiiresti vaja? Viimastel päevadel on avalikkuse ees korduvalt viidatud, et kõige karmimad nõuded on Erakondade rahastamise järelvalve komisjonil Keskerakonna vastu. Ning nn ühe miljoni nõude kohtuistung toimub 21. septembril, 7 päeva pärast riigikogu taas kogunemist.

Nüüd tuleb tõestada, et pole kaamel

Kuidas need kuupäevad on omavahel seotud? Õigupoolest teame me seaduseelnõust väga vähe, aga sellega plaanitakse nõuete kehtivusaega lühendada 3 aastale. Rakendussätteid eelnõu projektis ei ole. Ent on ülimalt võimalik, et selle eelnõu vastu võtmine mõjutab kohtuprotsessi tulemust. Keskerakonnal tuleb nüüd ja edaspidi Eesti inimestele tõestada, et siintoodud arvjada on puhas juhus.

Enne kui edasi liikuda, tuleb vastused saada vähemalt järgmistele küsimustele. Mis on praegu valesti, halvasti? ERJK tegevus on ka rahvusvahelisest tunnustatud. Viimaste päevade jooksul ei ole ma näinud kedagi ega kuulnud kelleltki midagi tõsiseltvõetavat, mida komisjonile ette heita? ERJK on ise teinud põhiseaduskomisjonile ettepanekuid vajalikeks seadusemuudatusteks. Erakondade fraktsioonid andsid oma seisukoha. Eelkõige tuleb algatada aastate pikkusele kogemusele tuginevad ja vajalikud seadusemuudatused. Millised need on ja miks neid ei ole algatatud?

Palju vastamata küsimusi

Vajame analüüsi, kas põhiseaduslik institutsioon, riigikontroll, üldse saab kanda erakondade rahastamise järelevalve funktsiooni? Kas riigikontrolli käed on siin sama pikad nagu ERJK-l, kellele kohus on öelnud veerandsajal korral, et nende ettekirjutused olid õiged? Kes on antud seaduseelnõu autor ja keda selle koostamisel kaasati?

Ning lõpetuseks ikkagi: kuhu on kiire?

Hea poliitika on aus ja läbipaistev. Praegu tõmbab keegi sellele kardinat ette.

Katri Raik: Keskerakond peab nüüd ise tõestama, et pole valemängija