Siseminister Mart Helme 18. septembri sõnum riigikogus, et 1500 inimest ei ole Eestis mingi arv, on jõhker ja küüniline. Nutma ajavalt kurb. Võin iga kell võtta vastu süüdistuse, et olen inimesena üles köetud. Jah, olen, kirjutab riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Katri Raik.
EKRE esimees Mart Helme lubas endale ülaltoodud mõttekäigu parlamendi infotunnis, kui jutt oli neist Eestis elavast 1500 lapsest, kes valitsuse plaanitud kodakondsusseaduse muudatuse järel on Eesti Vabariigi kodanikud, kuid kel ei ole võimalik enne täisealiseks saamist Vene kodakondsusest loobuda.
Seega pole neil võimalik varem ka Eesti kodanikuks saada. Seadusemuudatus ei jäta kahe kodakondsuse võimalust. Ent praegu võimaldab seadusandlus lastel kahte kodakondsust.
Niisiis on millegipärast otsustatud, et just seda sihtrühma koheldakse teistmoodi.
Siseminister Mart Helme ütles järgmist: “See puudutab 1500 inimest. See ei puuduta mingisuguseid miljonilisi masse. Meil on hoopis akuutsemad probleemid renditööjõuga, idast tuleva rändesurvega.” Väikeses Eestis on iga inimene väärtus. Kindlasti ka siseministri jaoks, kes vastutab siseturvalisuse ja -julgeoleku eest.
Samas infotunnis ütles Helme, et opositsiooni rünnakud valitsuse vastu on põhiseaduse vastased ja nendega peaks tegelema kaitsepolitsei. Ma ei ole kindel, kas siseminister ikka saab aru, mida ta ütles. Mina olen valmis oma sõnade eest andma vastust. Kas härra Helme on?
Siseminister Helme muutis infotunni jooksul kolm korda arvamust, kas ja kuidas on lastevanematel võimalik taotleda oma lapsele Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobumist.
Esimesel korral süüdistas ta arusaamatutel asjaoludel endisi valitsusi, kes kuidagi ei saa võtta vastutust Vene Föderatsiooni seadusandluse eest. Aga ju siis siseminister ei jõudnud veel süveneda, et milles on asi.
Seejärel väitis Helme, et on näiteid, mis tõestavad kodakondsusest loobumist. Näiteid endid ta tuua ei suutnud. Lõpuks ta siiski kinnitas, et enne lapse 18-aastaseks saamist ei ole tõesti võimalik Vene kodakondsusest loobuda.
Tsiteerin: “Küll loome me aga eeldused selleks, et need noored, kes ilmutavad selget soovi, sh koos oma vanematega või ühega oma vanematest, saada Eesti kodanikuks, läbida kõik vastavad protseduurid, me sillutame neile selleks tee ja 18-aastaseks saades nad teavad, et nende kodakondsus saab olema Eesti kodakondsus, mitte Vene Föderatsiooni või mõne muu kolmanda riigi kodakondsus.”
Need vastused näitavad üheselt, et minister ei ole oma haldusala olulise teemaga kursis, et ta ei ole vaevunud süvenema. Ja see on lubamatu. Aitäh minister Urmas Reinsalule, kes on ilmselt selle küünilise seadusemuudatuse arhitekt, ning kes head kolleegi kaks tundi parlamendisaalis konsulteeris, kui küsimusi esitati.
Veelkord selgituseks. Koalitsioon on esitanud riigikogule seadusemuudatuse, mille järgi saaksid Eesti Vabariigi kodakondsuse need lapsed ja noored, kelle vanematest vähemalt üks on Eestis elanud enne 20. augustit 1991.
“Seadusemuudatus ütleb samuti, et kolmanda riigi kodakondsusest tuleb loobuda.”
Valitsuserakonnad lubaksid kodakondsust ka juhul kui üks vanematest on kodakondsuseta ja teine kolmanda riigi kodakondsusega. Seadusemuudatus ütleb samuti, et kolmanda riigi kodakondsusest tuleb loobuda. Vene Föderatsiooni seadusandlus näeb seda ette ainult juhul, kui ka vanem muudab kodakondsust.
Minu konstruktiivne ettepanek on: valitsuserakonnad, palun võtke seadusemuudatusest välja lastele seatud nõue loobuda teisest kodakondsusest enne täisealiseks saamist. See oleks õiglane otsus. Kahjuks ei luba kuuldu loota, et selline otsus tuleb. Aga loodan.
Lõpetuseks. Valitsuserakondadel oleks aus välja öelda: me ei leia kodakondsuse küsimuses omavahel ühist teed, me ei muuda midagi. Nii aga inimesi ei lollitata. See seadusemuudatus on kahjuks irvitamine nende inimeste üle, kes Eestis elavad ja siin makse maksavad. Eriti kurb on see, et need 1500, kellest me räägime, on Eestis sündinud lapsed, mitte täiskasvanud.