Narva on kindlasti Euroopa kultuuripealinn kümne aasta pärast, kui Eestil on taas võimalik sellele tiitlile kandideerida, kirjutab Katri Raik.
Ka Tartul ei õnnestunud esimest korda, 2011. aastal sai kultuuripealinnaks Tallinn. Tartu pingutas ja tulemus on käes. Ka meie, narvakad, peame pingutama ja mitte ainult paarkümmend ülitubli ja -aktiivset inimest, vaid kõik koos. Ja mitte paar kuud, vaid kümme aastat.
Usun, et kümne aasta pärast ei vaja Narva enam konfliktile tuginevat loosungit “Narva is next!” (“Narva on järgmine!”) nagu seekord oli. Olen kindel, et siis räägime Narvast kui Euroopa sillast, kui esimesest sillast. Oleme nii kogu Euroopale paremini arusaadavad.
Aga kõigepealt kiitus Narva 2024 meeskonnale, kes andis endast parima. Aitäh, linnaarhitekt Ivan Sergejev Kindlasti väärib tunnustust linnapea Aleksei Jevgrafov, kes meeskonda toetas. Ja aitäh kõigile, ka tartlastele, kes Narvat enne eilset toetasid ja tänagi seda teevad. Nii palju armastust Narva vastu pole ma Eestis kunagi näinud. Ju pole seda kombeks välja näidata.
Kohalik volikogu ja paljud linnaametnikud peavad aga vaatama peeglisse. Mina vaatasin ja püüan rahulikult arutada, millistele tunnustele peab kultuuripealinnaks pürgiv linn vastama. Need nõuded kehtivad kõigile kandidaatidele, ka meile, meie endi arvates maailma kõige erilisemale linnale.
Esimene nõue kultuuripealinna projektile on, et see aidaku kaasa linna pikaajalise strateegia elluviimisele. Selline dokument peab olema lihtne ja selge, kõigile linnaelanikele teada ning Narva puhul seotud tema asukoha väärtustamisega. Olgem ausad, linna praegust kultuuristrateegiat, kus on kõikvõimalikud ideed kirjas, väänati viimasel hetkel kultuuripealinna idee raamidesse. Nii asjad ei käi.
Pikka aega on otsitud Narvale ühte ilusa ideed. Paremat ideed kui IT Akadeemia loomine Narva ei ole leitud. Tegeleme siis aktiivselt ka sellega.
Teiseks peab kultuuripealinna kandidaadi vaatel olema Euroopa mõõde. See ei saa olla vaid koostöö oma partnerlinnadega ning Ivangorodi, Kingissepa ja ühe Peterburi linnaosaga. Euroopa mõõde tähendab muuhulgas tihedat ja süsteemset koostööd vene kultuuri paremikuga Peterburis. Üheks heaks näiteks on siin septembri alguses toimuv kinofestival Kreenholmis.
Euroopa mõõde tähendab ka koostööprojekte sarnaste linnadega Euroopas. Narva kolledžil lõppes just Sloveenias, Austrias ja Saksamaal asuvate ülikoolidega koostööprojekt, mis oli pühendatud piirialadele iseloomulikule mitmekeelsusele.
Valmis nii üliõpilastele kui ka vanaemadele mõeldud veebikursus, mis tõsi küll on ingliskeelne. Selliseid projekte peab olema kümneid.
Kolmas nõue puudutab kultuurilist ja kunstilist sisu. Seda osa Narva taotluses kiitis komisjon ka nüüd. Ja pange tähele: kirja said just Narva enda inimeste ideed. Kiiruga korraldati super ideekorje.
Neljas nõue kandidaadile on see, et ta peab suutma projekti teostada. Vahest peitus just siin kõige tõsisem kitsaskoht. Linnavalitsus, kohalikud poliitikud nii koalitsioonist kui ka opositsioonist peavad ideed igati toetama. Linn peab õigel ajal ja piisaval määral panustama. Kultuuripealinnaks saamine peab olema linna prioriteet. Paraku oli see praegu Narva nõrkus.
Viiendaks nõudeks on kaasamine. See tähendab, et ka Pähklimäel elav vanaproua ja Tallinna maanteel elav vanahärra teavad, et Narva kandideerib kultuuripealinna tiitlile.
Kaasamine tähendab seda, et kõik piirkonna linnad on tegelikult kaasa haaratud ja teevad igapäevaselt koostööd. Kaasamine on pikk ja vaevaline protsess ega sünni paari kuuga. Kaasamine ei ole tumedates ülikondades lipsudega mehed linnavalitsuse laua ümber. Ei Narvas ega mujal.
Kuues ja viimane nõue räägib korraldamisest. Mina usun, et praegune aktiivne meeskond suudab mägesid kohalt liigutada. Ja kahtlemata lisandub uusi inimesi. Korraldamisega saab Narva hakkama. Aga ainult heast tahtest nii suurt liikumist eest ei vea. Linnavõim peab olema kaasas, peab olema juhtiv jõud. Eestvedajate töö peab olema linna poolt tasustatud.
Narva seekord ei võitnud, aga Narva ka ei kaotanud. Narva avab oma ukse järgmisena. Iga tagasilöök tuleb pöörata oma kasuks. Keegi ei muuda Narva tugevusi, tema erilisi inimesi ja asukohta kahe maailma piiril. Praegu on Narval võimalus teha tõhusat koostööd Tartuga, seda enam, et meil on linnas Tartu ülikooli kolledž ja hea koostöö Tartu Uue Teatriga Kreenholmi etenduste kaudu.
Narva on järgmine, see on kindel. Narva on sild Venemaa ja Euroopa vahel, ka see on selge. Narva on eriline. Narva, see oleme meie.