KATRI RAIK: Narvas linnapea ei tohiks mängida jaanalindu eestikeelse õppega

PiretNarva

Eestis on pikka aega toodud argumendiks, miks eestikeelsele õppele üle minna ei saa, asjaolu, et meil on see Narva. Nii on see olnud 1990. aastatest. Selline suhtumine on põhimõtteliselt vale, sest Narva on Eesti linn, kirjutab Katri Raik.

Jah, eestikeelsele õppele üleminek on siin tunduvalt keerulisem, sest normaalset keelekeskkonda ei ole. Narvas on 53 500st inimesest paar tuhat, kes kodus ainult eesti keelt räägivad. Aga ka Narva lapsed ja noored väärivad võimalust olla Eestis võrdsed, võrdsed oma võimaluste läbi.

Olen üllatunud või õigupoolest ei ole üldse üllatunud, et linnapea Jaan Toots ütleb justkui möödaminnes kergekäeliselt, et Narva vajab eestikeelse lasteaia käivitamiseks lisa-aastat (vt ERRi portaali intervjuu 20.12.2023) . Ei pea olema poliitik, isegi mitte Keskerakonna poliitik, et mõista, et aasta pärast räägime me uuesti järgmisest puudolevast aastast. Nii asjad ei käi.

Ka mina kardan halba eestikeelsele õppele üleminekut enam kui mitte üleminekut. Mida hariduses tehakse, peab olema hea, väga hea. Eestis on nii kombeks. Ja selle nimel tuleb vaeva näha, peab olema plaan. Kui kohe ei saa kõike teha, siis tuleb vähemalt otsast alata.

Vaatame otsa arvudele. Sel sügisel töötas Narva lasteaedades 94 õpetajat, kes valdavad eesti keelt kõrgtasemel. Ida-Virumaa lasteaiaõpetajatel on märkimisväärne alampalk, 2300 eurot. Seda palka taotles endale 77 õpetajat. 17 õpetajat, kes paberite järgi kõrgtasemel eesti keelt valdavad, seda raha ei taotlenud. Järelikult ei ole nad oma keeleoskuses kindlad. Adekvaatne enesehinnang – kahjuks ei ole see omane sugugi kõigile lasteaedade juhtidele nagu näitas selle kevade keelekontroll – kaunistab iga kõrgelt haritud inimest. Usun, et selle aastaga suudavad need õpetajad reaalse kõrgtaseme keele omandada. Jõudu selleks!

Olen üllatunud või õigupoolest ei ole üldse üllatunud, et linnapea Jaan Toots ütleb justkui möödaminnes kergekäeliselt, et Narva vajab eestikeelse lasteaia käivitamiseks lisa-aastat.

Järgmisel sügisel on Narvas ligikaudu 110 lasteaiarühma. Siis jagub peaaegu igasse rühma üks kõrgtasemel eesti keelt valdav õpetaja. Ma ei taha küll lugejat jõulu-eelsel ajal ehmatada, aga kogu 13 lasteaia – ilmsesti on neid pärast järgmist volikogu istungit 11 – peale töötab kokku kaks eesti keelt emakeelt kõnelevat õpetajat.

Samas on juba täna lasteaedades 31 keelekümblusrühma, kus vähemalt osa tegevust toimub eesti keeles ja 27 rühma, kus rakendatakse eestikeelset lisaõpetajat. Neis rühmades peaks üleminek eestikeelsemale õppele olema küll üsna sujuv. Ja see 58 rühma on vähemalt pooled linna lasteaiarühmadest. Kui me nendes rühmades rakendame vähemalt osalist keelekümblust – üks osa eesti ja teine vene keeles – oleme me suure sammu edasi astunud. Seega ei saa mingil juhul ütelda, et mingit üleminekut eestikeelsele õppele sügisel 2024 lasteaedades toimuda ei saa.

Vähemalt osaline eestikeelne õpe vastab ka lastevanemate ootustele. Vaatame kasvõi praegust tungi eesti põhikooli või lasteaeda, mis valdavalt eesti keeles töötab. Tõsi, siin mängivad rolli ka uued hooned. See kinnitab ainult vajadust lasteaedade ehitamise ja renoveerimisega kiiresti jätkata.

Siiski ei saa ka teise poole lasteaiarühmade osas meelt heita. Mitmel pool Eestis rakendatakse edukalt nn 1 pluss 2 mudelit, kus lasteaiarühmas töötab üks õpetaja ja kaks abiõpetajat. Tõsi, nendes lasteaedades on sellise mudeli põhjuseks raha puudus mitte üleminek. Omavalitsustel ei ole lihtsalt kahele õpetajale palgaraha. On üsna loogiline Narvas samal viisil kasutada mudelit üks (C1 eestikeelne) õpetaja ja kaks (vähemalt B2) abiõpetajat, kõik tegelevad lastega, eesti keeles.

Aga siit tuleb järgmine mure. B2 ehk kesktasemel eesti keelt oskajaid oli meil Narva lasteaiaõpetajate hulgas ainult 71. Olgu, kümmekond- kakskümmend lisanduvad sügiseks kindlasti. Siis on selliseid õpetajaid 90. See on realistlik. Üle 100 õpetaja on puudu. Ja samas 128 õpetaja olemasolevat ei oska eesti keelt ka B2 tasemel. Nendest lähevad osad penisonile ja osadel kolleegid ei pea närv võitluses eesti keelega vastu. Oluline, et praegu on antud inimestele võimalus. Riigi raha eest korraldatakse suures mahus kursusi, võimalik on osaleda nn töörändes ehk töötada mingi aeg eestikeelses keskkonnas. See on väga tõhus.

Kummaline, et kui me räägime Narva lasteaiaõpetajatest, siis me ei räägi kordagi, et neid on võimalik ka juurde leida – tõsi, omad võivad kaotada töö. Tegelikkuses avaldab lasteaia juht töökuulutuse ainult lasteaia kodulehel ja heal juhul Õpetajate Lehes. Munitsipaalelamispinda Narval anda ei ole, selle väljaehitamine on viimased aastad olnud poliitilise võitluse objekt. Kui riik ja linn tegelikult tahaks, siis jõuaks sügiseks isegi praegu patuga pooleks ära remontida Kalda tänava ühiselamu, sinna väikekorterid ehitada. Aga poliitiline tahe peab olema. Ma olen kindel, et üle Eesti on mitukümmend lasteaiaõpetajat, kes elamispinna olemasolul on valmis Narva tulema. Kui teda on ootamas tegus ja eesti keelt oskav lasteaia juht ja kollektiiv.

Kui me lasteaiast eestikeelse õppega eeloleval sügisel ei alusta, pole meil eestikeelsest koolist mõtet rääkidagi. Et noored pered sõidavad Narvast ära? Jah, sest Tallinnas on lootus eestikeelsele haridusele ja ka eestikeelsele huviharidusele. Et eestlased ei tule Narva? Eks see olukord veidi hirmutav ole, aga lapsed kohanevad hästi ja räägivad peagi kahte keelt vabalt. See on ju väärtus omamoodi. Aga neid julgeid ei ole palju.