Kliimamuutus mõjutab käesolevat sajandit rohkem kui ükski teine teema. Eestil ei ole võimalust jääda siin pelgalt kõrvaltvaatajaks, sest globaalne kliimaprobleem mõjutab meid kõiki – OECD riikide hulgas on Eesti kõige süsinikumahukama majandusega riik. Meie keskkonnaprogramm esitab terviklahendused kliimamuutustega toimetulekuks. Eesmärgi saavutamine nõuab tegelemist kõigi oluliste valdkondadega: energia, säästev transport, jäätmemajandus ning Eesti loodusvarade säästev majandamine. Sotsiaaldemokraatide valimisprogramm kinnitatakse detsembris toimuval üldkogul.

#minuväiksemjälg

Keskkond

  • Majandame metsa mõistlikult. Hoiame lageraied kontrolli all!
  • Liigume selles suunas, et Eesti majandus põhineks 100% taastuvenergial!
  • Lõpetame ühekordsete plasttoodete kasutamise!
  • Toetame kiirete ja keskkonnasõbralike ühenduste loomist. Viime kogu reisirongiliikluse elektrile.

Kliimamuutus ja energeetika

Eesti kliimaeesmärgid peavad olema ambitsioonikad. Eesti peab tulevikus täielikult üle minema taastuvenergiale. Kombineerides erinevaid alternatiive – tuuleenergia, päikeseenergia ja biomass – tagame ka looduskeskkonna säilimise. Meil tuleb lahendada keeruline väljakutse, kuidas minna üle taastuvenergiale nii, et põlevkivisektori töötajatel säiliks kindlus tuleviku ees. Üleminek peab olema pikaajaline, sujuv ja kontrollitud, koos meetmetega alternatiivsete tööstuslike töökohtade tekkimiseks. Taastuvenergia kasutamine tagab keskkonna puhtuse ja soodustab majanduse kestlikku arengut.

1. Võtame pikaajaliseks eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti süsinikuheide viidud nullini ja rakendame selleks konkreetseid meetmeid.

2. Võtame eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest energiat vähemalt mahus, mis vajalik siseriiklikuks tarbimiseks. Põlevkivist elektri tootmise paratamatu lõppemisega seotud riskide maandamiseks, elanikele sotsiaalse ja majandusliku kindlustunde pakkumiseks, koostame ajakohase tegevuskava, mis aitaks realiseerida Ida-Virumaa tööstuslikku potentsiaali. Suuname põlevkivitööstust suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnamõju poole.

3. Kehtestame õiglased ressursitasud ja keskkonnatasud, mis arvestavad põlevkivisektori välismõjuga. Suurendame põlevkivi ressursi – ja saastetasudest laekuvate vahendite kasutamist Ida-Virumaa arengu toetamiseks.

4. Lõpetame puidu kasutamise elektri tootmiseks Narva jaamades. Seame taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe määrad kriteeriumiteks riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste hangetes.

5. Toetame kiirete ja keskkonnasõbralike ühenduste loomist. Aastaks 2030 viime kogu ühistranspordi, sealhulgas ka parvlaevaliikluse, üle oluliselt keskkonnasõbralikemate kütuste kasutamisele. Viime kogu reisirongiliikluse üle elektrile.Taastame toetuse elektriautode soetamiseks. Pooldame nõudepõhise transpordi ning jagamisteenuste levikut. Riigihangetel tuleb transpordivahendite soetamisel eelistada keskkonnasäästlikke sõiduvahendeid.

6. Toetame pikaealiste puittoodete kasutamist, näiteks avaliku sektori hoonete ehitamist puidust.  

7. Panustame riiklike meetmetega ökoloogiliste ja nutikate elamute, asumite ja territoriaalsete üksuste rajamisse.

8. Jätkame hoonete energiatõhususe programmiga, sealhulgas korterelamute rekonstrueerimisega. Meil ei ole 2030 aastaks ühtegi madalama energiaklassiga hoonet avalikus sektoris! Aitame kaasa säästlike ja madala energiatarbega majade edendamisele, sh projekteerimisele ja ehitusjärelevalvele. Kehtestame riigihangetel energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise kasutusele võtmise kriteeriumid. Mälestistel, muinsuskaitse ja miljööväärtusega aladel rakendame hoonete energiatõhususe saavutamiseks eraldi toetusmeetmeid.   

9. Eelistame vanade hoonete kasutamist uute ehitamisele.

10. Toetame sundliikumist vähendavat planeerimist, ühistranspordi ja kergliikluse arendamist ning kohalikest taastuvressurssidest energia ja kütuste tootmist.

11. Loome energiaühistutele pikaajaliseks arenguks vajalikud õiguslikud ja majanduslikud tingimused. Soodustame väike- ja mikrotootmist ja vähendame seatud piiranguid.

 

Säästev metsandus 

Mets kujutab endast mitte ainult suurt majanduslikku ressurssi, vaid ka suurt ökoloogilist, kultuurilist ja vaimset rikkust. Eesti metsapoliitika peab nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis tagama meie metsade säilimise ja elurikkuse. Eesti puidutööstus ja puidutooted annavad olulise panuse majanduskasvu, seetõttu on vajalik just koostöös erasektoriga leida keskkonnasõbralikud lahendused tulevikuks. Peame oluliseks töökohtade säilitamist metsandussektoris.

1. RMK ei ole meie jaoks dividendimasin. Lisaks metsade majandamisele, üheks oluliseks eesmärgiks riigimetsa majandamise kõrval peab olema metsade sotsiaalsete, kultuuriliste ja loodusväärtuste hoidmine.

2. Sõlmime erametsaomanikega hea tava kokkuleppe kevadise raierahu laiendamiseks ka erametsadele.

3. Ühtlustame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise ja ei tee vahet Natura 2000 võrgustikku kuuluvate ja mitte kuuluvate kaitsealade vahel. Uute piirangute kavandamisel kompenseerimine omanikule saamata jääva tulu.

4. Asula lähedases metsas lageraiet ei tehta. Taastame asulate lähedaste metsade kaitse ja toetame rohevööndimetsade püsimetsana majandamist. Alustame asulate lähedaste metsade ostmist RMK omandisse, selleks et neid püsimetsana majandada.  

5. Riigimetsa majandamisel peab lähtuma looduslikest piiridest ja metsaeraldistest, et vältida metsamaastike killustumist ning vähendada suurte lageraiete keskkonnamõju.

6.Kehtestame viie aasta keskmiseks raiemahu piiriks metsamaal 10 miljonit tihumeetrit aastas.  

7. Kehtestame ja jälgime raiemahte puuliikide lõikes. Koostöös ökoloogide, metsateadlaste, ja – majandajatega muudame metsaõigusnorme rangemaks.

8. Anname metsale aega taastumiseks! Väikesed langid kokku ei tohi moodustada ühte suurt lagendikku. Me ei luba teha raiet enne, kui naabertükil on noor mets vähemalt 1,3 meetri kõrgune.  

9. Toetame istikute kasvatamist ja metsauuendamist. Suurendame toetust istutamisele!

10. Toetame ökosüsteemi teenuste osutamist. Loome toetusprogrammi metsaomanikele, kelle metsamaad on valdavalt majandamisest väljas.

11. Maksupoliitika peab toetama omanike, eriti väikeomanike huvi, olemaks metsa omanik ja jätkusuutlik majandaja. Tõstame maksuvaba tulu määra metsa müügil  5000 euroni ja laiendame selle füüsilisele isikule.

12. Lõpetame keskkonnapiirangutega metsa- ja põllumaadele makstud toetuste maksustamise

13. Toetame töökohtade säilitamist Eesti puidusektoris ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu puidu töötlemisel.  


Puhas ja jätkusuutlik elukeskkond

Toetame jõuliselt suunda, et võtta jäätmeid korduvkasutusse. Selleks loome optimaalselt toimiva jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku. Pöörame tähelepanu rohelisele mõtlemisele ja prügi sorteerimisele. Eesmärgiks on vähendada jäätmete tekkimist ja ladestatavate jäätmete hulka ning saavutada prügiveo teenuse madalam hind. Omavalitsuste roll jäätmekäitluses peab suurenema. Ühtlasi tuleb riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele läbipaistev ning arusaadav jäätmehoolduse rahastus.  Jäätmemajanduses peab kehtima kuldreegel: kes saastab, see maksab.

1. Seame sihiks, et prügilatesse ei ladestataks jäätmeid, piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70%-ni olmejäätmetest. Võtame pikaajaliseks sihiks liikumise nulljäätme majanduse suunas.

2. Loome võimalused, et jäätmeid maksimaalselt liigiti kogutakse tekkekohal. Korraldatud jäätmeveo raames töötame välja ühtse üleriigilise liigiti kogumise süsteemi. Liigiti jäätmete kogumine peab olema soodsam segaolmejäätmete kogumisest.

3. Laiendame pandipakendi süsteemiga kaetud taara loetelu.

4. Toetame riiklikult kolehoonete lammutamist.

5. Lõpetame Eestis 2029. aastast karusloomakasvatuse karusnaha tootmiseks.

6. Hoiame Eesti keskkonna GMO kultuuride vaba.

7. Igal elanikul peab olema kättesaadav kvaliteetne, puhas ja vastuvõetava hinnaga joogivesi. Jätkame vee -ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise toetamist.  

8. Loome tõhusa teavitussüsteemi, mille abil hõlbustame põllumeeste ja mesinike omavahelist koostööd. Tõstame mõlema osapoole teadlikkust ja karistame tahtlikke rikkumisi taimekaitsevahendite kasutamisel.

9. Tagame vastutustundliku jahipidamise. Seisame selle eest, et jahipidamise korraldamine toetuks ka edaspidi koostööle maaomanikega, loodust säästvale ja loodusest lugupidavale hoiakule.

10. Toetame pakendivaba kaubandust ja seame eesmärgiks minna üle biolagunevatele ja korduvkasutatavatele pakenditele. Lõpetame ühekordsete plastnõude ja -mugavustoodete kasutamise.

11. Soodustame keskkonnasõbralikku maaviljelust ja loomakasvatust, mis kasutaks paremini ära keskkonna poolt pakutavaid võimalusi ning soodustaks looduslikku mitmekesisust. Lasteaedade, koolide, haiglate ja sõjaväe toitlustamisel eelistame mahe- ja kohaliku toidu kasutamist.

12. Ettevõtjatega partnerluses arendame ökoinnovatsiooni. Toetame riigi, ettevõtete ja ülikoolide partnerlust rohemajanduspoliitika väljatöötamisel, mis on suunatud toodete materjalikulu vähendamisele, toodete taaskasutuse võimaluste suurendamisele ja kohalike materjalide kasutamisele ning tootmise keskkonnamõju vähendamisele. Kaalume maksusoodustuste rakendamist.

13. Toetame maailmakoristuspäeva jätkamist ja Eesti juhtrolli selle korraldamises.

14. Paneme Väikese Väina vee uuesti voolama ja vähendame tammi keskkonnamõju. Rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.

 

Kõik kommentaarid ja ettepanekud on oodatud. Saada meile kiri!
Soovi korral jäta ka oma e-mail, et saaksime sulle vastata.

Share this Post