Eile kinnitatud järgmise aasta eelarves on elurikkuse kaitseks ette nähtud looduskaitsepiirangute kompensatsiooni tõus maaomanikele ning mitmete liikide ja elupaikade seisundi parandamine.
„Meie eesmärk on motiveerida erametsaomanikke oma elurikkaid metsi hoidma,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. Natura 2000 võrgustiku aladel ja väljaspool võrgustikku asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndis, kus metsaraie on keelatud, hakkavad maaomanikud järgmisel aastal senise 110 euro asemel saama toetust 134 eurot hektari kohta. Selleks on järgmise nelja aasta jooksul ette nähtud 1,2 miljonit eurot aastas.
„Natura toetusmäärad on kehtinud muutumatuna alates 2008ndast aastast. „See tõus kahtlemata ei kompenseeri kogu elukalliduse kasvu, mis selle aja jooksul toimunud on, kuid vähendab ebavõrdsust,“ sõnas keskkonnaminister. Natura toetustele vastavat erametsa on Eestis 89 909 ha ja sellest 80 protsendile on toetusi ka taotletud. Toetusi maksab Erametsakeskus.
Madis Kallas toonitas, et lisaks majanduslikule mõõtmele omab eramaal asuv mets väga olulist rolli ka kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmisel.
Elurikkuse seisundi parandamine jätkub LIFE IP projektiga „Loodusrikas Eesti“, mis toob Eesti looduse heaks kümne aastaga 19,8 miljonit eurot.
Selle aja jooksul koostatakse märgade ja kuivade metsade tegevuskavad, milles sõnastatakse metsade kaitse eesmärgid aastani 2050 ja nende täitmiseks vajalikud tegevused. Samuti taastatakse 4000 ha metsi. Erametsaomanike kaasamiseks looduskaitsesse töötatakse välja uus toetusskeem.
Pärandkoosluste taastamiseks ja hooldamiseks luuakse maaomanike abistamiseks konsultatsioonisüsteem ja projekti käigus taastatakse üle tuhande hektari pärandkooslusi.
Liikide kaitseks taastatakse 100 väikeveekogu ja koostatakse juhised põldudega seotud lindude kaitseks. Võõrliike tõrjutakse 44 pilootalal, eesmärgiga katsetada innovaatilisi loodussõbralikke tõrjemeetodeid.