Kristen Kanarik: Riina Solman kutsub üles iseennast tsenseerima

Äärmiselt piinlik on lugeda tunnustatud meedia- ja kommunikatsioonieksperdi kirjutist, milles ta palub sisuliselt iseennast tsenseerida. Riina Solmani sulest ilmunud artiklit, kus ta kutsub ajakirjandust olema tasakaalustatud ja allikakriitiline, iseloomustab selline faktiline ebatäpsus, mida muidu kohtab vaid Vene propaganda kirjutistes.

Võib-olla on IRLi liikmete seas kommunikatsioonist vajaka ja sellega saaks tema teadmatust selgitada, või ehk on probleem hoopis selles, et Solman räägib asjadest, millesse ta ise üldse kaasatud ei ole – seda peab ta nüüd loomulikult ise enda jaoks välja selgitama.

Alljärgnevalt toon esile ilmunud artikli valeväited ning esitan selle kõrvale faktilised asjaolud.

Esiteks: koalitsiooni heakskiit politsei eripensionile oli olemas. Selleks, et politsei eripensioni üksiklahendusi arutada, moodustati koalitsiooni eestseisuse volitustega töörühm. See tähendab, et iga koalitsioonierakond valis esindaja, keda usaldas ja volitas oma erakonna nimel teiste erakondadega kokkulepet sõlmima. Vastav spetsiaalne täievoliline töörühm kogunes 14. märtsil, kus osalesid siseminister Andres Anvelt, sotsiaaldemokraat Liisa Oviir, keskerakondlane Jaanus Karilaid ning IRL-ist Raivo Aeg.

Selle töörühma kokkukutsumisest on minul kirjalik koopia e-mailis ja lisaks osalesin vastaval kohtumisel isiklikult ning markeerisin üksikasjalikult kokkuleppe sisu. Proua Solmani väidete põhjal jääb vägisi mulje, et IRL-i sees on usaldamatus ning Raivo Aegi kokkuleppeid erakonna täievolilise esindajana ning endise Kaitsepolitsei peadirektorina ei saa tõsiselt võtta. Mina ei tea, kuidas IRLi siseeluga asjad on, aga kodanikuna on sellised väited hirmutavad ja nörritavad – keda siis veel usaldada kui mitte sisejulgeoleku endist tippjuhti?

Mis puudutab politsei eripensione üldisemalt, see iseenesest on see pärand ajast, kui palk oli kahjuks madal ning eripensioniga sooviti tekitada lisamotivatsiooni, et kogenud töötaja oma ametikohal ka pikemas perspektiivis panustaks. Siinkohal ongi ehk loo autor teinud saatusliku vea ning ajanud segamini kaks täiesti eraldiseisvat töörühma.

Üks töörühm tegeles konkreetselt politsei töötamise võimaldamisega eripensioni saamise ajal ning teine töörühm keskendus eripensionite kaotamisele ja pensionisüsteemi ühtlustamisele. Jah, tulevikus peavadki eripensionid kaduma, kuid seda kindlasti proportsionaalselt palkade tõusuga. Saavutasime politseile tuntava palgatõusu järgmiseks aastaks, kuid ka tulevikus on vaja seista hea selle eest, et palgad oleksid konkurentsivõimelised.

Mis puudutab arvamust, et eripension on kohutavalt suur, siis võiks loo autor end faktidega kurssi viia ja mitte lahmida. Eripensionit ei arvestata täispalgast nagu loo auto ekslikult väidab, vaid astmepalgalt, mis kohati võib olla kuni kaks korda väiksem sissetulekust. Väljateenitud aastate eripension moodustab omakorda maksimaalselt 75% astmepalgast, mis enamikel ametikohtadel tähendab heal juhul 600-800 eurot.

See oleks lisatasu selle eest, et inimene on töötanud ametis juba üle 25 aasta ja motiveeriks teda veel jätkama – see ei ole just hellitav pakkumine. Meil on neid kogenud inimesi väga vaja, sest lähiaastatel jõuavad eripensioni sajad politseinikud, samas kui järgnevail aastail tööturule tulevate noorte arv väheneb kümnendi algusega võrreldes ligi 30 protsenti. Teadmiseks ka autorile, et tavapärast riiklikku vanaduspensioni saav inimene võib käia tööl ja saada samaaegselt vanaduspensioni.

Veel üks väga lihtne näide valefaktide esitamisest. Autor märkis, et võimaliku muudatuse kohaselt peaks 55+ vanuses ametis töötav politsei- ja piirivalveameti peadirektor hakkama saama topelt palka ehk ca 10 000 eurot kuus. Kui autor oleks tutvunud seadusandlusega, siis ta teaks, et peadirektor saab oma astmepalga kohast eripensioni vaid siis, kui töötab täielikult mõlemad ametiajad ehk kokku kümme aastat. Ja ka siis arvutatakse tema eripension nagu kõigil teistel ehk 75% astmepalgast – mis, tuletan meelde, võib olla oluliselt väiksem sissetulekust – ehk kokku vaid 1847 eurot. Ühesõnaga Riina Solmanilt mina isiklikult küll raamatupidamisteenust ei julgeks tellida.

Mis puudutab küsimust, kas IRL-i fraktsioonil oli võimalik tutvuda ja anda hinnang politsei- ja piirivalve peadirektori sobivusele, siis muidugi oli, hea mitu korda oli. Kas oli võimalik saada teavet seoses idapiiri kallinemisega? Jällegi, jah, loomulikult oli. Seda kõike on siseminister juba ükskord kirjalikult ja kuupäevaliselt kirjeldanud. IRLile ja tema juhile anti mitmel korral võimalus kohtuda, rääkida, arutada.

Huvi oli kahjuks napp. Toimus üks kohtumine, kus arutati ka piiri kallinemist. Avalik audit näitas ja põhjendas väga selgelt, miks PPA peadirektoril kallinemise valel prognoosimisel süüd ei olnud. Ja tulla peadirektori määramise eelõhtul ilma põhjenduseta välja süüdistustega, justkui oleks erakonda teadmatuses hoitud, näitas selgelt, et info liikumisel erakonna sees ei ole kõik korras. Huvi täiendavateks kohtumisteks ja aruteludeks IRL-i fraktsioonis välja ei näidatud.

Mao Zedungilik või Jossif Stalinlik sugulaste ja hõimlaste vastutuse küsimuse tõstatus võibki olla konservatiivne vaade tänapäevasele infoühiskonnale, kuid lugupeetud arvamuse avaldaja võiks oma etteheiteid siiski mingitegi faktidega katta. Senised minister Anvelti selgitused ja toodud faktilised asjaolud kannatavad vajadusel ka kriminaalmenetluslikku kontrolli, mistõttu on arvamuse esitaja poliitiline retoorika perekondlikest mõjutusfaktoritest kallutatud ja pahatahtlik.

Lõpetuseks aga märgin, et eks ka Riina Solmani loos oli killuke tõde sees. Eesti on tõesti väike riik ja siin on paljud omavahel sõbrad, sugulased, elukaaslased. Niiet jääme ikka sõpradeks edasi.