Lauri Läänemets: 500 miljonit eurot kliimaraha tuleb suunata väikelinnade ja maapiirkondade inimeste eluasememurede lahendamisse

Euroopa Liidu uue perioodi eelarvevahendite jagunemist ja Eesti kliimaeesmärkide saavutamist arutanud SDE töö- ja regionaalkomisjon leidis, et järgmisel kümnel aastal tuleb suunata 500 miljonit eurot peamiselt väikelinnades ja maapiirkondades asuvate hoonete renoveerimisse ning eluasemelaenude garanteerimisse.

Lähinädalatel arutab valitsus uue Euroopa Liidu eelarve jagunemise prioriteete enne Eesti ettepanekute esitamist Euroopa komisjonile. „Euroopa Liidu raha toel on võimalik üheaegselt võidelda nii kliimamuutustega kui vähendada regionaalset ebavõrdsust ja parandada tuhandete inimeste elutingimusi,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Lauri Läänemets.

Läänemetsa sõnul peab valitsus Euroopa Liidu uue eelarveperioodi ühtekuuluvusfondi kasutamise planeerimisel pöörama eraldi tähelepanu väikelinnade- ja maapiirkondade olukorrale ja sealsete elanike heaolu parandamisele. „Me ei saa enam läheneda kogu Eestile ühetaoliselt, see tooks kaasa suurlinnade eelisarenduse ja ebavõrdsuse võimendumise,“ märkis Läänemets.

„Suur osa maal asuvatest korterelamutest vajab korrastamist, vastasel juhul muutuvad nad elamiskõlbmatuks ja lausa ohtlikeks. See seab ohtu ka maal elavate inimeste toimetuleku. Pangad ei anna praegu teatud piirkondades sealse kinnisvara madala väärtuse tõttu elukoha ostmiseks või oma elamu või korteri korrastamiseks laenu. Kui riik siin jõuliselt ei sekku, saab elamispindade probleemist peagi sama suur põhjus kolida Tallinna, kui seda senini on olnud pealinna töökohad,“ selgitas Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide kinnitusel peab riik tegema strateegilise valiku ja suunama 80 protsenti planeeritavast elamute korrastamise rahast väikelinnadesse ja maale. „Tegu oleks lähikümnendi olulisema regionaalset ebavõrdsust vähendava otsusega,“ ütles Läänemets.

Stockholmi Eesti Instituut on koostanud valitsusele Eesti kliimaambitsioonide tõstmise analüüsi, mis näeb ette, et energiatõhususe saavutamiseks tuleb rekonstrueerida 50 protsenti korterelamutest. Eesti 22 000 korterelamust 14 000 vajab renoveerimiseks toetust, neist pooled asuvad väljapool Tallinna ja Tartut.