Lauri Läänemets: Pidur ääremaastumisele – korterelamute küsimus

Korda tegemata korterelamud on lähiajal üks suur põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Alanud on nähtamatu võistlus maakondade vahel parema kvaliteediga elupaikade pärast. Kõige suurema mõjuga otsused tehakse järgmise viie aasta jooksul, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Lauri Läänemets Järva Teatajas.

Kirjutan lühikese seeria arvamuslugusid teemadest, mis vajavad Järvamaal kiiremas korras tähelepanu. Need puudutavad igat siin elavat inimest ja on suure mõjuga ääremaastumise vältimisele. Panuse nende lahendusse saab ja peab andma iga elanik, aga eelkõige meie kolm omavalitsust.

Korterelamute renoveerimine ei ole kuigi seksikas teema ja tundub olevat korteriühistu enda asi. Suuremat pilti vaadates on see aga vägagi iga järvalase mure, sest just praegu käib valik, millised maakonnad rebivad end parema elukohana ette ja millised jäävad virelema.

Kui on valida, kas elada 70-80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid alati korralikuma elupaiga.

Samal ajaperioodil ehitatud elamud on praegu terves Eestis samas olukorras, kuid eurorahaga läheb mõni piirkond eest ära.

Järvamaal on 764 korterelamut, neist aasta alguse seisuga oli Kredexilt korrastustoetust saanud üheksa. Tõsi, meil on ka mõned kümned tublid ühistud, kes on oma raha eest maju uuendanud, kuid arvestades vajadust, on see väga pisike protsent. Tallinna tehnikaülikoolilt tellitud uuringu järgi võivad Järvamaal aastaks 2050 kasutusest välja langeda ligi pooled majad. Enamik neist on pigem pisemad ja asuvad linnadest kaugemal.

Et Kredexi renoveerimistoetus läks suuresti pealinna, kus ühistud on tugevamad, inimestel paremad palgad ja pangad annavad laenu, siis ähvardas see muutuda regionaalse ebavõrdsuse võimendajaks. Sellepärast jagati Eesti viieks piirkonnaks, kus igaühele on määratud oma summa. Järvamaa asub koos Raplamaa ja Lääne-Virumaaga ühes piirkonnas.

2020. aasta taotlusvoorus esitati Kesk-Eesti piirkonnas vaid kaks projekti Järvamaalt, mõlemad Paide linnast. Samas küsis toetust 12 Raplamaa ja 34 Lääne-Virumaa korteriühistut. Muide, Rakveres on suurem osa elamutest juba renoveeritud, sest linnavalitsus on aastaid ühistuid toetanud. Lääne-Virumaal on ainuüksi Kredexi abiga korda tehtud 103 elamut.

Eesti plaanib aastatel 2021–2027 anda 366 miljonit euroraha korterelamute korrastuse toetuseks. Selle raha eest saab Kesk-Eesti piirkonnas renoveerida umbes 140–160 elamut, oleneb hoonete suurusest. Samas on kolmes maakonnas kokku 2900 kortermaja. Kes ees, see mees!

Riigi toetuste aluseks on Eesti kliimaeesmärkide täitmine, mitte kõigi hoonete korrastamine. Teisisõnu, kui teatud protsent hooneid üle Eesti on energiatõhusamad, lõppevad ka toetused. Kes jäävad taotlemisega hiljaks, need riigi toele enam loota ei saa.

Peame Järvamaal inimeste teavitamise, ühistute nõustamise ja toetamise kiiresti ette võtma.

Kortermaja võib olla küll eraasi, aga kui see ühel päeval on elamiskõlbmatu, ei ole inimesel enam kodu ja omavalitsusel maksuraha. Kuhu inimesed siis lähevad? Harjumaale. Inimeste Järvamaal hoidmine on tugevalt meie endi kätes.

Rakvere kõrval on suurte sammudega liikuma hakanud Hiiumaa. Sealne vallavalitsus palkas suve alguses kaks konsultanti ühistuid nõustama, selle tulemusena on juba 15 ühistut valmis Kredexist toetust küsima.

Esitasime sotsiaaldemokraatidega Türi vallavolikogule eelnõu, mille alusel vallavalitsus koostaks ja viiks ellu plaani Türi korteriühistute nõustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja renoveerimisprojektide toetamiseks. Loodan sellele volikogu mõistvat toetust. Mõju oleks suurem kui kodusoetamise toetusel ja maksumus imeväike.

Türi vallast on aga vähe. Kõige tõhusam oleks kolmel omavalitsusel kõike seda koos teha, sest mõju Järvamaale peab olema võimalikult suur.

Kui varem oli siinsete ühistute probleemiks kinnisvara väike väärtus ja pank laenu ei andnud, siis nüüd on see lahendatud. Vajadusel tuleb laenuga appi Kredex. Eriti väikese kinnisvara hinna juures antakse toetust ka mittetäielikuks renoveerimiseks, nagu soojustus, katuse, küttesüsteemi või torude vahetus.

Fakt on, et keegi teeb selle 366 miljoni euro eest oma kortermajad korda. Meile on tähtis, et võimalikult suur hulk neist asuks Järvamaal. Neis küsimustes ääremaastumisele piduri tõmbamine on suuresti meie endi teha ning linna- ja vallavalitsustel on siin oluline roll täita. Jõudu tööle!

Lauri Läänemets: Pidur ääremaastumisele – korterelamute küsimus