Ajutise lahendusena paigutatakse sõjapõgenikud esimeseks kuuks hotellidesse – ent mis saab nendest inimestest pärast seda? küsib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets Eesti Päevalehes. 

Venemaa agressioon Ukrainas on kaasa toonud seninägematu humanitaarkriisi. On päevselge, et peame, et aitama neid inimesi, kes on olnud sunnitud oma kodud Ukrainas maha jätma. Aga selleks, et Eesti riik sealjuures kokku ei jookseks ja meie oma inimeste toimetulek kannatada ei saaks, on valitsusel vaja julgust langetada otsuseid.

Kõige ajakriitilisem väljakutse on seotud sellega, kuhu saabunud inimesed elama panna. Mis on valitsuse pikaajaline plaan elamispindade probleemi lahendamiseks?

Üürimaksete toetus

Eilsel riigieelarve erikomisjoni istungil jäi kõlama, et üüripindade kaardistamine käib. Seni pole aga kuulda olnud, kas ja kuidas sõjapõgenikke üürimaksetega toetatakse. Mis saab neist sõjapõgenikest, kes ei saa väikeste laste kõrvalt või saadud sõjatrauma tõttu koheselt tööle asuda?

Teine probleem on see, et kõikidele üüripindasid ei jätku. Sõjapõgenike vastuvõtmist juhtiv Elmar Vaher on hoiatanud, et ajutise elamispinnana mõeldud hotellikohtade täitumisel tuleb valmis panna võimlad ja aulad. Säärane lahendus aga takistab siia saabunute ühiskonda sulandumist ja arengut.
Riigi ja omavalitsuste käes on hulk tühjalt seisvaid hooneid, mille saaks kerge vaevaga elamiskõlbulikuks muuta.

Nii on näiteks Võru linn asunud koostöös kohalike ettevõtjatega vana lasteaeda eluasemeteks ümber kohandama. Paljudes omavalitsustes ootavad samasisulised otsused selle taga, et valitsus pole selgelt öelnud, milliste summadega riik ajutiste elamispindade loomist toetab. Iga täiendav päev, mil valitsus viivitab selle otsuse langetamisega, tähendab siia saabunud sõjapõgenikele lisapäeva, mis tuleb võimla või aula põrandal veeta.

Ka erakätes on pindasid, mis täna on jäänud oma seisukorra tõttu tühjana seisma, kuid oleksid paari kuuga üüripindadeks muudetavad. Selleks tuleks käivitada korrastamist vajavate elamispindade toetusprogramm, mille raames saab inimene oma korteri või majaosa korda teha ning vastutasuks üürib selle näiteks viieks aastaks välja sõjapõgenikele.

Täiendavate elamispindade loomine on vajalik ka meie oma inimeste ja ettevõtjate jaoks. Järsk nõudluse kasv kergitab hindasid üüriturul. Väiksemates asulates on juba ammu nappinud üüripindu, kuhu elama panna kohalike ettevõtete toimimiseks vajalikke töötajaid või õpetajaid, lasteaednikke, päästjaid ja teisi mobiilseid inimesi. Et kriis ei sünnitaks uut kriisi, on täna vaja langetada otsuseid ka pikaajaliste elamumajanduse meetmete osas.

Põgenike kõrval toetame ka omasid

Suure tõenäosusega jääb osa sõjapõgenikke siia pikemaks ajaks, panustades seega ka meie majandusse. Seetõttu on oluline luua elamispindasid üle Eesti, mitte koondada neid ainult suurlinnadesse. Vastasel juhul suurendame taaskord regionaalset arengulõhet suurlinnade ja maapiirkondade vahel.

Põgenikke aidates peame tagama ka oma inimestele elukohad. Sestap on vaja järgnevate aastate jooksul ehitada korterelamuid ka väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Selleks sobib hästi sotsiaaldemokraatide algatatud üürielamute ehitusprogramm. Vastav meede on täna KredExis juba olemas, see vajab vaid rahasüsti.

Teine võimalus oleks eakate teenusmajade kiirkorras ehitamine. Üks pansionaat mahutab keskmiselt 40 eakat. Kui igasse maakonnakeskusesse ehitada vähemalt üks-kaks teenusmaja, vabaneks sinna kolinute arvelt kogu Eestis üle tuhande elupinna. Ka eakate teenusmajade ehitamise plaan on iseenesest täna juba olemas, vaja on planeeritud kava ellu viia kiirkorras, vähendades sealjuures KOV-ide omaosalust.

Tänane olukord näitab selgelt, et ka Eesti vajab riiklikku üürikodude programmi. Maailma parima töökeskkonnaga Taanis on iga viies korter sotsiaalkorter, samas kui meil on terve taasiseseisvumise ajal ehitatud napid paarkümmend munitsipaalelamut.

Keegi ei arva ju tõsimeeli, et Taanis on toimetulekuraskustes inimesi rohkem kui meil. Riiklik üürimajade programm aitaks tagada mõistliku hinnaga elamispindade kättesaadavuse nii linnades kui maapiirkondades, nii sõjapõgenikele kui ma meie oma inimestele.

Elamispindade probleem ei saa jääda vaid kinnisvaraettevõtjate lahendada. Riiklik elamumajanduse strateegia tuleb üle vaadata. Valitsus peab kiiresti panema kokku vastavad toetusmeetmed need käivitama.

Lauri Läänemets: põgenikekriisi aitab lahendada riiklik üürikodude programm