Liisa Oviir: peame liikuma turvalisema ühiskonna suunas

Ann VaidaAvatud ühiskond, Õigus, Siseturvalisus, Võrdõiguslikkus

liisa oviir

Riigikogu naisteühendus ning Naiste Tugi- ja Teabekeskus korraldasid Toompeal 18. aprillil konverents „Lähisuhtevägivallast — näoga ohvri poole”, kus arutati Liisa Oviiri eestvedamisel, kuidas kõige tõhusamalt toetada vägivalla all kannatanuid. Arutati mida saab riik ja toetavad organisatsioonid ära teha, et ohver ühel hetkel tunneks, et ta on hoitud ja toetatud ning valmis tegema järgmist sammu.

Liisa Oviiri kõne:

Kindlasti ei saa öelda, et lähisuhtevägivallaga oleks asjad Eestis hästi. Uuringute järgi on 50% inimestest, kes on vanemad kui 15 aastat, ütlevad, et neil on isiklik kokkupuude perevägivallaga elu jooksul olemas — nad on olnud otsesed osalised, nad on seda pealt näinud või kuulnud. 49% Eesti elanikest leiab, et ohver on perevägivallas vähemalt osaliselt süüdlane.

Numbrid muidugi ei ole väga ilusad. Igal aastal alustatakse kuskil 3000 menetlust, aga registreeritakse viis korda rohkem — see omakorda on vaid jäämäe tipp. Muidugi see, et viimastel aastatel on olnud tõus, on ühes mõttes kurb, aga teise mõttes suurepärane, sest see näitab, et inimesed lõpuks julgevad sellega välja tulla. 2000. aastate alguses oli suhtumine selline, et tegemist on pere asja ja väikese nägelusega ning seda ei tule panna suure kella külge,sest musta pesu ei pesta avalikult. Nüüd oleme jõudnud ühiskonnas valdavas osas seisukohale, et see on üks vägivalla vorme ja ta on hästi räige vägivald, sest see toimub kõige turvalisemas kohas — kodus.

Kuigi vägivald leiab suures osas aset abikaasade või elukaaslaste vahel, on lapsed alati pealtnägijad. Nad teavad, tajuvad ja kuulevad, mis toimub ning see omakorda tekitab vägivalla ringi.

Lisaks on kurb see, et kui vägivalla all kannatav naine ka võtab tänu headele soovitustele julguse kokku ja teeb politseile avalduse ning asi jõuab ka kohtusse ja kohtulahendini, näitab elu, et sageli jääb see naine hiljem ikkagi üksinda.

Konverentsil esinesid Suurbritannia naiste abistamise fondi asepresident ja Istanbuli konventsiooni üks autoreid Hilary Fisher, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhataja Pille Tsopp-Pagan ja kogemusnõustaja Ene Veersalu. Diskussioonis lõid kaasa ka sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi spetsialistid.

Vaata kogu konverentsi: