Marina Kaljurand: päästame Eesti… EKREst!

PiretDemokraatia

marina kaljurand
EKRE naiivsus elada lootusega, et nende poolt öeldut välismaal ei märgata, paneb imestama. Märgatakse küll, ja mitte ainult Venemaal.
Oi, kui haledalt EKRE vingerdab, väriseb ja vabandab. Aga midagi ei ole teha – fakti muuta ei saa –, kremlimeelsete (ja mitte ainult) arvates on EKRE näol tegemist nn kasulike idiootidega, kes kannavad ette Vene jutupunkte, ülistavad Venemaa sõjalist võimekust ja imetlevad Putinit.
Ei aita vanad vabandused stiilis, et „Mart Helme ei oska piisavalt hästi vene keelt, et ennast vene keeles väljendada“ või et „Martin Helme laused on kontekstist välja rebitud“. Politico tegi puust ja punaseks, milline on EKRE tegelik nägu.
Ei aita ka valimiste ja teiste erakondade süüdistamine, sest ajakirjandusliku uurimise viisid läbi rahvusvahelised ajakirjanikud. Politico ei pruugi olla suurim rahvusvaheline väljaanne, aga selle pikaajalise lugejana võin kinnitada, et informeerituselt teevad nad silmad ette nii mõnelegi suurele väljaandele.
Ma olen väga isiklikult näinud, kuidas töötab Vene propagandamasin. 2007. aastal püüti Eestit kujutada natsiriigina ja mind natsiriigi suursaadikuna: Moskva kesklinn oli täis kleebitud minu tagaotsimise kuulutusi, saatkonda piirasid našistid, saatkonna eest rebiti maha Eesti lipp. See aga ei õnnestunud siis suuresti tänu sellele, et Eesti eest astusid välja meie partnerid ja liitlased.
Venemaa on aga oma tegevust jätkanud – sekkunud valimistesse, viinud läbi infooperatsioone ja jätkanud oma kodanike ajupesuga. Kremli propaganda saatis Krimmi okupeerimist ja saadab praegu agressiooni Ukrainas. Venemaa on jätkuvalt edukas nn kasulike idiootide leidmisel ja kasutamisel.
Meenutagem või Kremli ülistuslugusid Trumpist, Putini erakordseid sõbrasuhteid Viktor Orbaniga või rahalist toetust Marine Le Penile. Samasse lahtrisse kuulub ka EKRE. Ja siin ei ole midagi imestada.
Kreml on korduvalt kiitnud isa-poega Helmesid „Venemaa õige ajalookäsitluse eest“, Ukraina sõja „tegelikest põhjustest arusaamise eest“ ning „Putini kaitsmise eest“. Imestama paneb EKRE naiivsus, kui loodetakse, et nende poolt öeldut ei märgata välismaal. Märgatakse, ja mitte ainult Venemaal.
Ma loodan, et Politico ajakirjanikud jätkavad selle teema uurimist. Ma loodan, et ka Eesti ajakirjandus uurib teemat ning teeb koostööd Politicoga. Ühe parlamendierakonna ärakasutamine (või võimalik koostöö?) Kremliga on liiga tõsine süüdistus selleks, et see valmiskampaaniasse uputada.
Selle uudise valguses kõlab eriti küüniliselt EKRE valimisloosung „Päästame Eesti“. Õigem oleks – päästame Eesti EKRE-st.