Sotsiaaldemokraadist eurosaadiku Marju Lauristini eestvedamisel toimus Euroopa Parlamendis seminar digitaalse liidu poolt pakutavate võimaluste kasutamisest sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse ületamiseks.
“Lähitulevikus nõuab digitaalse kirjaoskuse olemasolu 90% töökohtadest. Täna aga puuduvad pea pooltel Euroopa Liidu kodanikest IT-alased baasteadmised. Olukorda raskendab ka ebavõrdsus erinevate riikide, sotsiaalsete rühmade ja põlvkondade vahel,” selgitas Marju Lauristin digitaalse ühtse turu väljakutseid.
Seminaril jäi selgelt kõlama sõnum, et üleminekul digitaalsele turule on oluline säilitada kodanike keskne roll. Selleks, et tagada digitaalse ühiskonna soovitud suunas areng ja kõigile võrdne juurdepääs selle võimalustele, tuleb seminaril osalejate arvates astuda konkreetseid samme täna kehtivate töösuhete, haridus- ja kultuurivaldkonna põhimõtete vastavusse viimiseks digiühiskonna väljakutsetele.
“Digitaalse ühtse turu ees seisvate probleemide ületamine nõuab suuri investeeringuid nii haridusse kui ka infrastruktuuri. Samuti ei tohi eirata poliitilisi ja sotsiaalseid väljakutseid, sest vastasel korral võib digirevolutsioon viia ühiskondade vahelise ebavõrdsuse suurenemiseni,” sõnas Marju Lauristin. Üksmeelselt leiti seminaril, et vältimaks digitaalse lõhe suurenemist nii ELi liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide sees, peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon aitama mahajääjaid.
“Kui vaadata viimast Euroopa Komisjoni digitaalvaldkonna edetabelit, on heameel tõdeda, et Eesti oma seitsmenda asetusega asub kindlalt Euroopa digiliitrite seas. Nüüd on vaja jõuda selleni, et Eestis olemasolev potentsiaal leiaks väljundi Euroopa digitaalsel ühtsel turul. Selle teema soovin tõstatada ka kevadel Eestis korraldataval konverentsil,” lisas Marju Lauristin.
28. jaanuaril Euroopa Parlamendis toimunud ühepäevane seminar tõi kokku Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, vabakonna, akadeemilise ringkonna, ametiühingute ja äriringkondade esindajad üle Euroopa. Liikmesriikide esindajad tutvustasid parimaid praktikaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamisest oma riigis.