Märkame, hoolime, aitame – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekud sotsiaalseteks kriisimeetmeteks

Riigi kriisiaegne majandus- ja sotsiaalpoliitika peab olema suunatud Eesti inimestele, Eesti peredele, meie rahva toimetuleku ja heaolu säilitamisele. Peame toetama ettevõtteid, et aidata neil rasked ajad üle elada. Samal ajal vajame sotsiaalseid kriisimeetmeid, et aidata inimesi. Pakume välja järgmise kiirelt jõustatava, tõhusa ning õiglase sotsiaalsete toetusmeetmete paketi ja kutsume kõiki Eesti poliitilisi jõude seda toetama.

Majanduskriis toob kaasa selle, et väga paljude inimeste sissetulekud ja töökohad on ohus ning riik ja omavalitsused peavad kärpima oma eelarveid.

Mida enam toetame selles olukorras Eesti inimesi, seda enam säilitame valmisoleku saada osa kriisile järgnevast majanduse kasvuperioodist ning kindlustame, et Eesti on tulevikus jõukam ja õiglasem ühiskond.

Eriolukord ja algav majanduskriis lööb kõige valusamalt keskklassi ja vähekindlustatud leibkondasid, väikseid- ja keskmisi ettevõtteid, milledest paljud on kaotanud suurema osa või kogu oma käibe (nt ürituste korraldajad, majutus, turism)

Keskerakonna-EKRE-Isamaa valitsuse majandusmeetmed ei paku neile piisavat tuge.

Eelmises kriisis tehti paljudes riikides viga, et riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide poolt pakutavast abist võtsid lõviosa jõukamad. Sel korral peab abi jõudma iga Eesti inimeseni.

Hoiame oma peresid ja kaitseme nende kodusid

1. Praegune kriis ei tohi jätta inimesi koduta. Aitame peresid andes võimaluse täiendavaks maksepuhkuseks ning luues toetusmeetme kodulaenuvõtjale. Sellega kindlustame, et ajutiselt makseraskustesse sattunud pered ei kaota oma kodu.
2. Maksame kooliealiste lastega peredele ühekordset 500 euro suurust toetust lapse kohta, hüvitamaks neile koduõppele üleminekuga seoses tehtud täiendavaid kulutusi elektroonikakaupadele ja kaugõppeks vajalikele töövahenditele.
3. Eestis on ligi 65 000 last munitsipaal- ja eralasteaedades. Et toetada noori peresid, tuleb üle kogu Eestimaa püsivalt kaotada lasteaia kohatasu. Kohalikele omavalitsustele peab hüvitama sellega seotud saamata jäänud tulu mõistlikus ulatuses lasteaialapse kohta.
4. Toetame kohalikke omavalitsusi viima kõigile eriolukorra tõttu koduõppel olevatele lastega peredele, kes seda vajavad, koju toiduaineid.
5. Toetamaks hooldekoduteenust vajavate eakate peresid, hüvitame eriolukorras mõistlikus ulatuses kõigile hooldekodudes olijatele hooldekodu koha maksumuse ja nende pensioni vahe. Arvestades, et seisame silmitsi majanduskriisi ja majandusraskuste süvenemisega, ei saa see jääda vaid eriolukorra aegseks meetmeks. Sotsiaalministeeriumil tuleb välja töötada põhimõtted, kuidas jõuame 2021. aasta 1. jaanuariks olukorrani, kus pensionist piisab hooldekodu koha eest tasumiseks.
6. Kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste koostöös tuleb töötada välja toetusmeede, mis võimaldab aidata kriisi üle elada spordiklubidel ja huviringidel, mis on sattunud suurtesse raskustesse.

Toetame kõigi inimeste majanduslikku toimetulekut

Paljude majanduslikult kriitilises seisus inimeste sissetuleku kaotus, mis on tingitud kehtivast eriolukorrast ja kriisist, ei ole tänaste meetmetega kuidagi korvatud, sest valitsuse kavandatav töötasu hüvitis laieneb vaid töölepingu alusel töötavatele inimestele – sellest meetmest jäävad põhjendamatult välja FIE-d, käsunduslepingu ja töövõtulepinguga töötajad. Probleemi lahendamiseks:

7. Maksame hüvitist ka käsunduslepingu ja töövõtulepinguga töötajatele, kui nende sissetulekutelt on tasutud töötuskindlustusmakse.
8. Töötajatele, kelle pealt ei ole makstud töötuskindlustusmakset (nt äriühingu juhatuse liikmed, kes on saanud juhatuse liikme tasu), makstakse samuti hüvitist, kuid madalamas määras (50%) ning see kaetakse riigieelarvest. Sama kehtib ka FIEde puhul.
9. Võimaldame inimestel osakoormusega töötada ja teatud ulatuses lisatulu teenida ka siis, kui nad saavad Töötukassalt töötushüvitisi. Praeguse korra järgi inimene ei tohi töötada samaaegselt töötushüvitiste saamisega.
10. Võimaldame inimestele töötuskindlustushüvitist ka siis, kui nad on töösuhte lõpetanud poolte kokkuleppel.
11. Töötame välja seadusemuudatused, mis võimaldavad inimestel saada teatud tingimustel töist tulu ka siis, kui nad saavad riigilt hüvitisi.

Tagame eakatele toimetuleku ja kindluse

12. Anname eakatele ja oma eakaid lähedasi aitavatele ja hooldavatele inimestele e-kaubanduses toiduainete ja esmatarbekaupade ostmisel eelisõiguse ning isikukaitsevahendid.
13. Eraldame riigi poolt kohalikele omavalitsustele toetuse, et korraldada abi vajavatele eakatele toidu- ja esmatarbekaupade kojuvedu tasuta.
14. Maksame üksinda elavatele eakatele ettenähtud lisatoetuse sel korral välja kahel korral – kevadel ja sügisel.
15. Eakatele inimestele tuleb anda kindlus. Peab olema erakondade ülene kokkulepe, et süvenevas majanduskriisis on eakate sissetulekud kaitstud ning pensione ei hakata kärpima. Kohe kui majandusolukord paraneb, tuleb edasi minna erakorralise pensionitõusuga, et tuua Eesti eakate enamus välja suhtelisest vaesusest.
16. Keskmise pensioni maksustamine on ebaõiglane ka kriisi ajal. Peame vabastama keskmise pensioni tulumaksust.

Hoolitseme inimeste vaimse tervise eest

17. Kiiresti tuleb jagada ühiskonnale infot, kust saada nõu viirusega seotud ärevuse ja psühholoogiliste murede puhul – see on vajalik ka hädaabinumbrite koormuse vähendamiseks.
18. Loome Eesti parimate nõustajate abil palju suuremas mahus eesti- ja venekeelset e-nõustamise alast teavet ning teeme selle kättesaadavaks läbi portaalide palunabi.ee ja peaasi.ee, mõeldes eraldi ka lastele ja eakatele.
19. Laiendame oluliselt nõustamise mahtu telefoni, sotsiaalmeedia, video või muude vahendite abil ning soovitusi kriisiajal oma elu korraldamiseks. Pöörame seejuures erilist tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele.
20. Kiiresti tuleb seadustada alaealise õigus pöörduda psühhiaatri poole ilma eeskostja nõusolekuta. Riigikogu menetluses olevat vastavat eelnõu tuleb käsitleda kiireloomulisena.
21. Pikemas perspektiivis on vaja koolitada rohkem vaimse tervise valdkonna spetsialiste. Alustada tuleb sellega nüüd.

Tuleme kriisist välja targemana

22. Kasutades e-õppele üleminekust saadud kogemusi, käivitame kiirelt märksa suuremas mahus täiskasvanutele suunatud e-ümberõppe.
23. Panustame elanikkonna digitaalsete oskuste ja teadmiste täiendamisse, luues ülikoolide ja ettevõtetega koostöös e-kursuseid, mille läbimine suurendab inimese oskusi olla edukas digitaalses ühiskonnas – õppides tundma tehisintellekti, küberturvalisuse põhimõtteid, kaugtöö tegemise lahendusi, omandada ettevõtlusega alustamiseks olulisi teadmisi ning muid oskuseid. Kaalume e-kursuste läbimise sidumist toetusmeetmete väljamaksmisega.
24. 125 miljoni euro maksumaksja raha kulutamise asemel aeguva tehnoloogiaga õlitehasesse, millest kohalikud elanikud võidavad palju vähem, kui valitsus väidab, investeerime sama suure summa Kirde-Eesti ettevõtete arengusse, otseselt uute töökohtade loomisse. See tagab märksa kestvama tööhõive Ida-
Virumaal. Eriti soosime keskkonnahoidlikke mittesaastavaid lahendusi pakkuvaid ettevõtteid.
25. Leiame ka kriisiajal võimalusi Eesti äridiplomaatilise suutlikkuse suurendamiseks, et maailmamajanduse järgmises kasvulaines oleks meie rahvusvaheline konkurentsivõime märksa kõrgem.