Mart Hiob: Kui peatänav vajab kiiresti reformi

Kertu ValgeArvamus, Liiklus, Linnaruum, Tartu linn

Mart Hiob

Eestis arutletakse praegu palju linnaruumi kasutusvõimaluste üle. Tartus jätkub debatt selle üle, kas rajada linna kõige olulisemale tuiksoonele Riia tänavale rattatee või mitte. Keskkonnaplaneerija ja Tartu volikogu liige Mart Hiob (SDE) kirjutab, et Riia tänava ümberkujundamiseks on viimane aeg.

Postimees on avaldanud mitu artiklit, mis seavad kahtluse alla rattaradade rajamise Riia tänavale. Seejuures on kõik kirjutajad nõus, et rattasõit on autosõidust tervislikum, odavam ja võtab vähem ruumi – kokkuvõttes on rattasõit hea ja seda võiks rohkem olla. Samas ei tohiks ratturid sõita kõnniteel, sest seal tunnevad jalakäijad end ohustatuna. Samuti ei tohiks ratturid sõita sõiduteel, sest see on ebamugav autojuhtidele ja ohtlik ratturitele endile.

Aga Riia tänavale ratastele sõiduradu teha ei tohi?! Meil on Tartu liikluses lihtsalt liiga palju autosid! Küsimus ei ole ainult jalgsikäimise, rattasõidu ja ühistranspordi võimaluste piiratuses, vaid autodest üleküllastumises. Tark linnavalitsus ei oota, kuni süsteem täitsa seisma jääb, vaid otsib lahendusi. Seejuures peaks olema eesmärk inimestele liikumisvõimaluste säilitamine ja parandamine. Loogiline lahendus ongi pakkuda teisi liikumisvõimalusi, mis on autosõiduga võrreldes küll aeglasemad, kuid võtavad vähem ruumi, tugevdavad tervist, on linnale odavamad ja pakuvad võrdsemaid võimalusi kõigile.

Riia tänava probleem ei ole ainult rattasõiduvõimaluse piiratus, vaid et sellest on tänava asemel kujunenud maantee, kust inimesed autoga läbi kihutavad. Linnatänav peaks pakkuma palju enamat kui pelgalt transpordivõimalust. Riia tänava äridel ei ole lihtne, kui inimesed ei saa neile ligi. Veel hullem on tänava ääres elamisega, kui akna taga on pidev müra ja vinguhais. Riia tänavast tuleks kujundada tänav selle kõige paremas tähenduses, kus tänavajoonel paiknevate hoonete esimesel korrusel on ärid ning kõrgemal bürooruumid ja elukorterid.

Ümberkujundamiseks on juba viimane aeg, sest 2015. aastal Ihaste silla valmides lubasid linnavalitsuse ametnikud, et kesklinna liikluskoormust vähendatakse. Järgmisel aastal valmib Muuseumi tee ja Põhja puiestee pikendus, mis muudab autojuhtidele veelgi lihtsamaks ära jätta läbisõit kesklinnast. Riia tänaval aga ei vähene autode hulk enne, kui tänava läbimine autoga on muutunud aeglasemaks kui pakutud ümbersõidud. Autode hulga ja kiiruse vähendamine ei tähenda autosõidu ärakaotamist või ummikute korraldamist.

Linnas on autoga liikumiseks palju võimalusi ja on olemas selge idapoolne alternatiiv, mis ei läbi kesklinna. Loomulikult oleks mugavam, kui valmiks ka läänepoolne alternatiiv ehk Kvissentali sild, kuid me ei saa olulisi linnaarendusotsuseid silla puudumise tõttu enam edasi lükata. Kutsun Tartu linnavalitsust üles taotlema riiklikult transpordiametilt Kvissentali silla ehitust esimesel võimalusel. Seejuures võiks taotluses välja tuua, et sillaehituse maksumuse vähendamiseks võiks piirduda lihtsustatud variandiga, kus mitmetasandiline ristumine on ainult raudteega ning kõik sõiduteede ristumised lahendatakse ringristmikega, nagu Tartut ümbritseval ringteel.