Sotsiaaldemokraadid on 5. veebruaril valimas erakonnale uut esimeest, kandidaadid Riina Sikkut ja Lauri Läänemets kohtuvad iga päev üle Eesti erakonna liikmetega. Esimehe vahetus ei too kaasa kardinaalset suunamuutust sotside kaitstavates väärtustes. Endiselt räägime võrdsemast ühiskonnast, regionaalsest tasakaalust, väärilisest töötasust ja rohelisest mõtteviisist, kirjutab sotsiaaldemokraat Meeli Tuubel Postimehes.
Eestis kipub valitsema arusaam, et kõigepealt tuleb ehitada majad, teed ja tehased ning ühiskondlikku rikkust toodavad üksnes ettevõtted. Sotsiaaldemokraadid on vastupidisel seisukohal: inimeste heaolusse panustamine, kulutused tervishoidu, haridusse, kultuuri ja ääremaale toodavad sama palju ühiskondlikku kasu.
Riigile tulu andvaks ettevõtluseks on lisaks heale ettevõtjale vaja haritud, rahulolevat ja oma täispotentsiaali pakkuvat töötajat, kellele kodu soetamine jõukohane ning kelle lastel olemas lasteaiakohad ja kool. Samuti on tarvis vabaajategevust ning tervisehädade ja abivajaduse korral turvalisust pakkuvaid avalikke teenuseid.
Kõrvalejäetuid, väljaarvatuid ja mahajääjaid ei tohi olla. Keegi pole teistest halvem oma tõekspidamiste tõttu, üksteisele saab oma seisukohti selgitada ja teise poole arvamust arvestada ka hinnanguvabalt.
Äsjastel kohalikel valimistel olid selles mõttes kõik kandidaadid sotsiaaldemokraadid, kuna arutelude peamised teemad olid koolid, lasteaiakohad, sotsiaalteenused, sportimisvõimalused, huvitegevus – seega panustamine inimeste heaolusse.
Ajal, mil vastanduvaid teemasid on palju, on sotsiaaldemokraatide ideid võrdsete võimalustega ühiskonnast vaja rohkem kui kunagi varem. Kõrvalejäetuid, väljaarvatuid ja mahajääjaid ei tohi olla. Keegi pole teistest halvem oma tõekspidamiste tõttu, üksteisele saab oma seisukohti selgitada ja teise poole arvamust arvestada ka hinnanguvabalt.
Üksiku inimese mõjuväljast väljaspool asuvas pidevas kriisimantras – tervise-energia-julgeolekukriisis – tuleb säilitada austus kaaskondlase vastu, sisemise vaenlase otsimine ei vii meid edasi. Põhjamaades on suudetud kriisides paremini toime tulla, usaldades riigijuhte ja pidades silmas, et reeglid on mõeldud igaühe toimetulekuks ja ühiseks kriisist väljumiseks.
Riigijuhtimisel peab aga tulevasi arengusuundi ette nägema ja muutustega kohanemiseks tuleb saavutada ühiskondlik kokkulepe arutelude kaudu. Ses osas on sotsiaaldemokraadid läbi aastate olnud uute diskussioonide avajad, on see siis peresid toetav lastetoetuste süsteem, rahvatervist hoidev alkoholipoliitika, vähemuses olevate inimeste õiguste kaitse või palgavaesusest rääkimine. Seejuures pakutakse ka toimivaid lahendusi.
Keskkonnakriisi ennetamiseks peame oma mõtteviisi muutma juba praegu, kui me siinkohal isegi hiljaks jäämas ei ole. Puhas õhk, vesi ja vaikus ei ole enesestmõistetav aegade lõpuni. Senised elektri- ja soojatootmiseks kasutatavad ressursid saastavad keskkonda ning tarbitud materjale ei suuda me veel hästi uuesti ringlusse panna.
Riigile tulu andvaks ettevõtluseks on lisaks heale ettevõtjale vaja ka haritud, rahulolevat ja oma täispotentsiaali pakkuvat töötajat, kellele on kodu soetamine jõukohane ning kelle lastel on olemas lasteaiakohad ja kool. Samuti on tarvis vabaajategevust ning tervisehädade ja abivajaduse korral turvalisust pakkuvaid avalikke teenuseid.
Hinges oleme kõik Eesti metsade toetajad, kuid mõte rohepöördest tekitab ebakindlust ja see omakorda teaduslike järelduste eitamist kliimamuutuste tekkimise kohta meie tarbimise tõttu. Ka meid ootamatult tabanud energiahinnašokk viitab vajadusele kiiresti tegutseda Eestis kättesaadavate taastuvate ressursside ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu nimel.
Rohepööre on lihtsalt uus majandusviis, kus sama tulemus – energia – saavutatakse teistsuguste meetoditega. Tuule- ja päikeseenergia tootmine ja majandamine vajab samuti tööjõudu ning põlevkivitööstuses kaduvate töökohtade asemele tekivad uued töökohad. Riigijuhid aga peavad siinkohal võtma eesmärgiks, et rohepööre ei tekitaks uut ebavõrdsust, vaid sellest võidaksid kõik Eesti elanikud.